Reklaam sulgub sekundi pärast

MIKS TASUB EESTLASTEL VÕÕRKEELI õppida ja kuidas neid tänapäeval omandatakse?

On teada, et Eestis elades ja tööturul ringi vaadates võib täiesti rahulikult hingata, kui lisaks emakeelele on suus ka vene ja inglise keel. Mida aga keeleoskus veel juurde annab? 

Miks õppida tänapäeval selgeks uut keelt? Milliseid uksi avab mõne eskootilisema keele valdamine? Miiliseid keeli eestlased üldse õpivad? Seda ja paljut muud uurisime praeguseks City keeltekooli tegevjuhilt Britta Tamverkilt.

Mis keeli eestlased kõige enam õpivad?

Kõige enam õpitakse meie koolis ikkagi inglise keelt, kuid mitmeid aastaid oleme aktiivselt õpetanud ka vene, soome, rootsi, norra ja taani keelt. Meil on alati hea meel näha huvi ka mõne eksootilisema keele vastu ning mõnikord oleme isegi üllatunud, nähes eestlasi soravalt rääkimas näiteks araabia, hiina või türgi keelt. Viimase seitsme aasta jooksul on City keeltekool pakkunud keelekursusi 15 erinevas keeles. 

Mis motiveerib eestlasi eksootilisi keeli õppima? Kas huvi konkreetse kultuuri vastu või avab selline oskus uksi ka tööturul?

Tõesõna, tihtilugu otsivad suurettevõtted enda meeskonda võõrkeeli rääkivaid spetsialiste just meie kaudu. Seega võime kindlalt väita, et keeleoskus on töö leidmisel trump tagataskus. Samuti avab keel ukse uue kultuuriruumi mõistmiseks. Igal juhul tuleb ükskõik millise võõrkeele oskus nii eluliselt kui ka tööalaselt kasuks. City keeltekoolis saab tudeerida keelt eri valdkondades nagu kindlustus, meditsiin, ehitus, raamatupidamine, teenindus jne. 

Mis keeli nüüd sügisel saaks City keeltekoolis õppima hakata?

Hetkel pakume koolitusi eesti, inglise, vene, soome, rootsi, norra, taani, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa, hiina, araabia, hollandi ja türgi keele huvilistele. Olgu ka mainitud, et teeme tihedat koostööd Töötukassaga ning nüüd saavad ka juba tööl käivad inimesed Töötukassa rahastust keeltekursuste jaoks ehk siis me ei koolita mitte vaid tööd otsivaid inimesi, vaid üldiselt kõiki töötajaid. Seda eesmärgiga tõsta tööotsinguil olevate inimeste keeletaset või õpetades neile täiesti uut võõrkeelt, tagamaks neile paremaid võimalusi tööturul. 

Kuidas näeb õpe keeltekoolis välja tänapäeval? Mil määral on säilinud nn vanakooli stiilis õpe, kus on õpetaja, õpilased, tahvel ja kontrolltööd?

Võib öelda, et võrreldes n-ö vanakooli õpetamismeetoditega on tänapäeva keeleõppetundide ülesehitus oluliselt muutunud mängulisemaks, loomingulisemaks ning ka tõhusamaks. Kindlasti ei pea õpilased kartma vigade tegemist, sest vaid pideval harjutamisel paraneb keeleoskus. Meie õppegrupid on väikesed, enamasti on grupis 4-5 õpilast, mis tagab personaalse lähenemise ning annab õpilasele julgust juurde rääkida ja kartmata klassi ees esineda. Meie tundides on vaba õhkkond ning õpetajad julgustavad õpilasi võimalikult palju end väljendama. Keeleõpe ei ole enam pelgalt õpiku järgi grammatika õppimine, vaid tunnid on muutunud palju mitmekesisemaks. Vaatame palju õppevideoid, lahendame videote põhjal ülesandeid ning arutame videotes nähtut. Samuti on õpilastele meeldinud kaasahaaravad rollimängud erinevate eluliste olukordade läbimängimiseks.

Milliste meetoditega võiksid õppijad keelt iseseisvalt, kodus selgeks õppida?

Maailm on muutunud üha globaalsemaks ning viimaste aastate tehnika areng on endaga kaasa toonud mitmeid keeleõppe online-platvorme. Viimasel ajal on populaarseks kujunenud sõnade õppimise äpid, mida saab kiiresti telefoni alla laadida. Kuid kui minna natuke põhjalikumaks online-platvormide kohapealt, siis on meie keeltekooli õpetajatel olnud suurepärane võimalus Archimedes + projekti kaudu käia õppimas Norras välja arendatud online-süsteemi, mille siseselt saab õpilasi kursuse alguses testida, keeletaset edasi arendada ning keeletaseme eksamit sooritada. Kasutame ka tundides mitmeid online-plavorme õpetajaga koos ning anname õpilastele soovitusi, kuidas end kodus iseseisvalt edasi arendada.

Mis muudab keeleõppe huvitavaks?

Keeleõppel on palju suurem roll kui pelgalt sõnade ja grammatika õppimine. Nagu mainitud, avab uus keeleoskus ukse uue kultuuriruumi mõistmiseks. Meie jaoks on põnev ka see, et puutume igapäevatöös kokku erinevate kultuuride ja inimestega. Meie juures käivad õppimas kliendid kogu maailmast. 

Mis on keele õpetamise juures keeruliseks osutunud? Kuidas seda lahendate?

Mõnikord juhtub meie eesti keele gruppidesse õpilasi, kes räägivad vaid enda emakeeles, oskamata näiteks inglise keelt. Sel juhul muutub eesti keele õpetamine parajaks katsumuseks, kuna eesti keelt tuleb õpetada ilma vahenduskeelt (näiteks inglise keelt) kasutamata - tee kasvõi käte ja jalgadega selgeks, mida üks või teine asi tähendab. Aastaid kasutatud n-ö vanad head õpetamismeetodid ühtäkki enam ei töötanud, sest kuidas seletada grammatikat, kui õppija pole kunagi varem grammatikat koolis õppinud. Õnneks on meil head sõprussidemed erinevate partnerkoolidega Euroopas - Saksamaal, Belgias, Rootsis, Norras ja Itaalias, kelle juures oleme käinud end koolitamas, kuidas võõrkeelt õpetada, rääkimata inglise keelt.