PÕNEVAID FAKTE: millised on eri riikide jõulutraditsioonid?

3 kommentaari
PÕNEVAID FAKTE: millised on eri riikide jõulutraditsioonid?

Eestlaste traditsiooniliselt jõululaualt ei puudu verivorst, hapukapsas ja seapraad, jõulude ajal ehitakse kuusk, tehakse kingitusi, käiakse kirikus ja surnuaias, külastatakse vanemaid ja vanavanemaid. Jõulud on kristlikud pühad paljudes maades, kuid kombed on erinevad. Mida teevad jõulude ajal näiteks hispaanlased, rootslased või inglased?

Eestlaste traditsiooniliselt jõululaualt ei puudu verivorst, hapukapsas ja seapraad, jõulude ajal ehitakse kuusk, tehakse kingitusi, käiakse kirikus ja surnuaias, külastatakse vanemaid ja vanavanemaid. Jõulud on kristlikud pühad paljudes maades, kuid kombed on erinevad. Mida teevad jõulude ajal näiteks hispaanlased, rootslased või inglased?

Meie lähimad põhjanaabrid, soomlased, järgivad püüdlikult traditsioone. Poed, nagu kõikide kristlike pühade ajal, suletakse varakult, et pered saaks koos pühi pidada. Soomlaste traditsioonilised jõulutoidud on: jõulusink – ahjus aeglasel tulel küpsetatud suur lihakäntsakas, kalatoidud ja erinevad köögiviljavormiroad.

Rootslastele on jõululaupäeva õhtu tõeline söömapidu. Kommete järgi tuleb süüa lausa üheksa korda, seepärast kaetaksegi paljudes kodudes Rootsi laud, et kõik saaks igal ajal taldriku täita. Rootslaste traditsiooniliselt jõululault võib leida: heeringa ja erinevad kalatoidud, külmad lihatoidud, jõulusingi; soojadest toitudest: lihapallid, vorstid, kartulid ja „Janssoni kiusatuse” nimelise vormiroa. Laualt ei puudu ka „õnnepuder” – kaneeliga maitsestatud riisipuder, mille sisse on peidetud mandel. Kes leiab mandli, abiellub järgmisel aastal või saab muidu õnnelikuks. Rootslastele toob kingitusi jõulupäkapikk, kellele lapsed kuuse alla jõuluputru jätavad.

Sakslastel on olulisel kohal kodukaunistamine. Aknad ehitakse jõuluküünalde ning paberist või plastist jõulukaunistustega. Paljudes kodudes on advendipärg nelja küünla ja puust sõimekesega, kus magab Jeesuslaps. Esimesel jõulupühal on kombeks süüa karpkala või hane.

Igas suuremas ja väiksemas Saksa linnas peetakse oma jõululaata, mis on alati tulvil inimesi, rõõmsat pühademeeleolu ja jõulukinkideks sobivat kraami.
Saksa jõulutraditsioone peetakse Eesti omadega sarnasteks, isegi nende hälliks. Sarnasus kipub siiski tänapäeval piirduma rohelise jõulukuuse ja kulinaariaga. Just sakslastelt pärinevat eestlaste himu hapukapsa, rasvase kamaraga sealiha ja tanguvorstide järele. Hapukapsa asemel pakutakse tänapäeval aga Saksamaal hoopis tumerohelist kuuma spinatisalatit ning ka verivorste asendavad tavalised grillvorstikesed.

Hispaanias algavad jõulud jõululaupäeval ning lisaks tavalistele jõulukommetele, on seal ka komme, mida mujal kohtab harva. Kõikjale süüdatakse kulutuled, millest inimesed üle hüppavad, uskudes, et seeläbi paraneb tervis. Komme ise on tegelikult vanem kui jõulud ise, kunagi tehti seda talvist pööripäeva tähistades. Jõululaupäeva rahu katkestab keskööl vali kellamäng, mis kutsub kuke missale.

Jõulueine on Hispaanias perekondlik söömaaeg ning see ei alga kunagi enne keskööd. Eine põhiroaks on tavaliselt jõulukalkun trühvlitega. Seejärel koguneb pere jõulupuu ümber ning laulab jõululaule hommikuni. Jõulu 1. püha veedetakse kirikus, pidustustel ja kiikudes. Kõikjale seatakse üles kiiged, kus noored laulu ja naeru saatel kiiguvad.
Jõulude üheks tähtsaimaks sündmuseks on ka Jõululoterii. Jõululoterii on Hispaanias pühade sissejuhatust tähendanud juba 19. sajandi algusest saadik.
Kingitusi toovad Hispaanias Kolm Tarka ööl enne ülestõusmispäeva. Lapsed jätavad oma kõrtega täidetud kingad ukse taha ning leiavad neist järgmisel hommikul kingid.

Ungaris saadetakse lapsed jõuluõhtu eel kinno või sugulaste juurde, sest just sel ajal toob Jeesuslaps nende koju kuuse ja kingid. Jõulupuu otsa on tavaks riputada söödavaid ehteid, näiteks komme ja küpsiseid. Lapsed näevad jõulukuuske esimest korda siis, kui jõulukala ja koogid söödud. Siis lauldakse ka jõululaule ja avatakse kingid.

Inglismaal on kombeks kasutada kodukaunistamiseks astelpajupõõsa oksa. Traditsiooniline jõuludekoratsioon on veel puuvõõrik, mida ammustel aegadel riputati tubadesse kurjade vaimude peletamiseks. Puuvõõrikul on veel üks kelmikas ülesanne – ta annab loa musitamiseks selle all.

Poolakate lastele toob kinke täheke. Jõuluõhtusöögile pole kombeks pereväliseid külalisi kutsuda. Traditsioonilised jõuluroad on peedisupp ja mooniseemnekook. Liha ei pakuta. Jõuluroogasid on alati paaritu arv.

Jõulud saabuvad ka islamimaadesse, muidugi mitte kui traditsioon, vaid rohkem lääne turistide meelitamiseks.

Jõulukombed on paljudes maades erinevad, ometi kannab see kristlaste kõige tähtsam usupüha kaubanduslikest tehisjoontest hoolimata olulist sõnumit igaühe jaoks – loobu korraks oma igapäevasest tormlemisest, ole mõistev ja salliv, märka kalleid inimesi enda ümber, näita, et hoolid neist, soovid neile head käekäiku, elurõõmu ja õnne. Selle sõnumi omaksvõttu ja tunnistamist väljendamegi pühadekaarte saates, rõõmsaid pühi soovides, asutuste jõulupidusid korraldades ja nendest osa võttes, töötajatele pühadepreemiat makstes, vaestele ja kodututele annetusi tehes, lastekodulastele kingipakke saates jne.

Kaunist jõuluaega kõigile!

Välisajakirjanduse põhjal
Katrin Niit
Buduaar.ee arhiiv