TEADLASED: KASSID ON targemad kui seni arvati

Seda, et kassid on üks uskumatult müstiline loomaliik, teame me kõik – need väikest kasvu ja suure egoga lemmikloomad lõbustavad ja hirmutavad meid oma neurootilise käitumisega samaaegselt. Ühel hetkel näib, justkui ei vaevaks neid maailmas ükski mure, kuid teisel hüppavad nad kurki või tolmuimejat kohates meetri kõrgusele ja jooksevad nagu hullud. Kassidel on aga veelgi uskumatuid omadusi, millest enamusel meist aimugi pole. Teadlaste tiim Kyoto ülikoolis leidis, et kassidel on suure tõenäosusega oskus aru saada nii mõnestki füüsikaseadusest.

Seda, et kassid on üks uskumatult müstiline loomaliik, teame me kõik – need väikest kasvu ja suure egoga lemmikloomad lõbustavad ja hirmutavad meid oma neurootilise käitumisega samaaegselt. Ühel hetkel näib, justkui ei vaevaks neid maailmas ükski mure, kuid teisel hüppavad nad kurki või tolmuimejat kohates meetri kõrgusele ja jooksevad nagu hullud. Kassidel on aga veelgi uskumatumaid omadusi, millest enamikul meist aimugi pole. Teadlaste tiim Kyoto ülikoolis leidis, et kassidel on suure tõenäosusega oskus aru saada nii mõnestki füüsikaseadusest.

On ilmselge, et kassidel pole ei sooja ega külma Einsteini elutöö olulisusest, kuid uurijad on leidnud, et kassid saavad aru „põhjusest ja tagajärjest“, mis tähendab, et nad on teadlikud, et mingi heli või liigutus on tekkinud kindla põhjuse tagajärjel. See tähendab, et kassid suudavad ennustada asjade olemasolu heli järgi isegi siis, kui nad neid sel hetkel ei näe. Uurijate sõnul on nende uurimustöö tõendiks selle kohta, et kassidel on arusaam gravitatsioonist.

Katses jälgiti 30 kodukassi, kelle ees seisis inimene, kes raputas kasside ees kasti, milles kas oli midagi sees või ei olnud. Kui seal oli midagi sees, kostus sellest heli, kuid kui kastis ei olnud midagi, kõlas vaikus. Peale kasti raputamist keerati see ümber ja kass nägi, kas kastist kukkus midagi välja või mitte.

Et aga kasse segadusse ajada ja neist paremini aru saada, jäeti mõned kastid tühjaks, kuid heli tekitati kasti tagant endiselt. Mõnel korral, kui kastis aga midagi ikkagi oli, raputasid uurijad kasti, kuid tegid seda vaikselt, et heli ei tekiks enne, kui kasti ümberpööramisel kass nägi, et sealt ikkagi midagi välja kukkus.

Uurijad nägid, et kassid jäid kasti pikemalt ja mõtlikumalt vaatama, kui kast tegi rohkem heli, mis näitas, et kassid püüavad niimoodi aru saada, kas kastis ikka on midagi. Nad olid teadlikud, et tekkinud heli on kasti sees oleva asja põhjustatud.

Kui aga ilma kasti raputamisest ilma helita sealt ikka midagi välja kukkus, jälgisid kassid kasti väga pikalt, püüdes aru saada, miks nende teadmised põhjusest ja tagajärjest sel korral ei töötanud.

Kes ütles, et kassid millestki aru ei saa!?

Allikas: Collective-evolution.com