TERE TULEMAST KELLA viie klubisse!

Lisa kommentaar
TERE TULEMAST KELLA viie klubisse!

Küllap on nii mõnigi teist avastanud end aeg-ajalt juurdlemas, kuidas küll mõni inimene kõike jõuab. Tundub, nagu oleks osadel meist ööpäevas rohkem kui 24 tundi. Võti sellele müsteeriumile võib peituda aga milleski hoopis reaalsemas, nimelt ärkamise kellaajas.

Mis kell sina täna ärkasid? Kas oled üks neist sadadest, kes haigutustega võideldes kodust lahkub ning tööl kohvitassi taga alles esimese tunni möödudes mentaalselt tegutsemislainele jõuab? Ilmselt tundsid päris paljud end selles hommikumustris ära. Paraku tähendab see ühtlasi, et produktiivsest päevast on kaotsi läinud juba paar kasulikku tundi. Kui siia juurde arvestada ka unele kuluvad tunnid ning aeg punktist A punkti B ja C jõudmiseks, kahaneb tegusa ööpäeva tundide arv veelgi. Seega jääb iga päev justkui paar tundi puudu, mis nädala lõikes teeb kokku juba päris arvestatava puudujäägi. Tegelikult on võimalik need paar tundi päevas aga tagasi võita, kui oma elus üht tegurit muuta – ärgata varem. 

Kui armastad väljakutseid, tahad oma elu paremini juhtida ning saavutada edu, oled oodatud liituma 5 AM Clubiga. Selle nn klubi loojaks on Kanadast pärit juhtimisekspert Robin Sharma, kes saavutas ülemaailmse tuntuse oma raamatuga „Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari”. Tänaseks päevaks on mehe sulest ilmunud juba 14 raamatut ning teda peetakse personaalse arengu guruks. Kella 5 klubi kontseptsiooni tutvustas Sharma esmakordselt juba üle 20 aasta tagasi. See põhineb hommikurutiinil, mis aitab suurendada produktiivsust ning tugevdada vaimset ja füüsilist tervist. Sharma idee on kogunud hulganisti jüngreid ning sel teemal on välja antud nii raamatuid kui loodud ka mobiiliäppe. Kõik ikka selleks, et aidata inimestel praktikat edukamalt rakendada ning moodustada tugivõrgustikku.

Kust alustada?

Nagu klubi nimigi vihjab, on sellega liitumise esmaseks eelduseks kella 5st ärkamine. Kui oled siiani harjunud hommikuti mobiiliäratust kümnete minutite kaupa edasi lükkama, võib nii varane äratus tunduda muidugi tõeliselt masohhistliku ettevõtmisena. Tulla voodist välja ajal, kui kogu ülejäänud maailm on veel sügavas unes, kõlab tõepoolest parajalt hullumeelse mõttena. Ent tegelikult just see ongi üheks võtmeteguriks. See tunnike, mil kõik teised sinu ümber alles magavad, saad rahus ja vaikuses keskenduda vaid iseendale. Robin Sharma sõnul saavad kõik võidud alguse just alustamisest, seega omades kontrolli oma hommikute üle, valitsed oma elu. Tema kuulsa ideoloogia alusel tuleks kella 5 ja 6 vaheline tund jaotada kolmeks osaks. 

20/20/20

Esimesed 20 minutit tuleks pühendada kehaliseks tegevuseks, olgu selleks siis kerge jooksuring või jõusaaliharjutused. Kelle jaoks tundub otse pidžaamast jooksutossudesse hüppamine pisut liiga ekstreemsena, võib valida ka mõne leebema variandi nagu näiteks vana hea hommikuvõimlemise. Peaasi et annaksite oma kehale füüsilist pingutust. Sharma väitel on just ärgates inimese energiatase kõige kõrgem ning sporti tehes vallandub organismis niinimetatud õnnehormoone ehk endorfiine ja virgatsainet dopamiini. Viimane on teadupärast aga seotud meie tahtejõu, õppimis- ja tähelepanuvõimega. Seega on varahommikuse sportimisega loodud kõik eeldused, et päev kujuneks produktiivseks ning heatujuliseks.

Spordi tegemisele järgnevad 20 minutit tuleks keskenduda oma eesmärkide sõnastamisele ning nendele mõtlemisele. Nimelt ei leia inimesed oma kiire päevatempo juures sageli oma lühema- ja pikemaajalistele eesmärkidele keskendumiseks aega. Kui aga igal hommikul võtta need 20 minutit, et oma eelseisev päev läbi mõelda, aitab see palju selgema peaga päevale vastu astuda. Samuti on hommik ideaalne aeg oma elu sügavamaks tunnetamiseks – mõtlemaks, mille üle tänulik olla ning mis on need pisiasjad, mis ellu rõõmu toovad.

Viimased 20 minutit peaksid kuuluma enda harimisele: artiklite või raamatute lugemisele, millegi (uue) õppimisele, podcast’ide kuulamisele. Vastavalt huvidele on siin ju võimalusi sadu. Kõigi vaimset pingutust nõudvate tegevuste jaoks on varahommik parim aeg, sest hommikul vara on inimeste tahtejõud üldiselt kõige tugevam. Võime ju mõelda, et loeme näiteks erialast kirjandust õhtul hiljem, mil kõik muud asjatoimetused tehtud. Kui tööpäev möödus aga oravana rattas sibades ning enne kojujõudmist jäid teele veel liiklusummik, toidupood ning pahur teenindaja, siis koju jõudes haarame siiski suurema tõenäosusega telekapuldi kui raamatu järele. See on ka igati mõistetav, sest sellisel hetkel nõuab aju puhkerežiimile minekut. Mõnele tõsist mõttetööd eeldavale tegevusele keskendumine, olgu selleks siis lugemine või võõrkeele õppimine, nõuab taolisel hetkel paraku vägagi tugevat tahtejõudu. Ja ei pea ilmselt mainimagi, et värske, puhanud pea omandab infot kordades paremini.

Kui tunned, et selline 20/20/20 süsteem pole päris sinu jaoks, võid loomulikult luua ka oma hommikurutiini, mis kohandatud just sinu vajadusi ja soove silmas pidades. Kogu selle varase ärkamise mõte seisnebki ju enda esikohale seadmises – sel varahommikusel tunnil, mida Sharma nimetab ka pühaks tunniks, peaksid keskenduma vaid iseendale ja oma eesmärkidele. Kella 5 klubisse kuulujate sõnul annab teadmine, et nemad on juba üleval ja tegutsevad oma elu paremaks muutmise nimel, tohutult motivatsiooni. Nii et selleks ajaks, kui nii-öelda tavalised inimesed ärkavad, on nemad piltlikult valmis juba maailma vallutama. Rahulikult enese jaoks aja võtmine aitab luua seisundi, kus hiljem päeva jooksul ette tulevad probleemsituatsioonid lasevad rahulikuks jääda ka olukorras, kus ärrituslained pea kohal kokku kipuvad lööma.

Seda, kuivõrd raskeks kujuneb uue harjumuse juurutamine, on vähemalt korra elus kogenud vast kõik inimesed. Kui iga päev vähemalt ühe puuvilja söömine ei tundu nii keerulise ülesandena, siis enne kukke ja koitu virgumine on ideetasandil kahtlemata lihtsam kui selle realiseerimine. 2009. aastal Londoni ülikoolis läbi viidud katsed näitasid, et keskmiselt kulus katsealustel uue harjumuse automaatseks igapäevarutiiniks kujunemiseks 66 päeva. See tähendab, et enne, kui mingi käitumine muutub meile harjumuseks, peame seda järjepidevalt üle kahe kuu praktiseerima. Siinkohal olgu veel lisatud, et alustamine pole sel teekonnal sugugi kõige raskem osa. Enamasti tekib oht libastuda või käega lüüa hoopis siis, kui uue harjumusega ollakse juba mõnda aega tegeletud. Kui need rasked hetked aga vapralt vastu pidada, märkad millalgi eneselegi ootamatult, et ei vaja enam jätkamiseks meeletut enesekontrolli.

Jah, kell 5 ärkamine pole sugugi naljaasi! Kui soovid aga oma 2019. aasta uusaastalubaduste nimekirja lisada midagi sellist, mis aitaks su produktiivsust erinevatel aladel tõsta ning mille peale suurem osa su tutvusringkonnast imestusest suuri silmi teeb, siis tasuks kella 5 klubiga liitumist kaaluda küll. Tuhanded inimesed üle maailma saavad ju sellega hakkama – paljud tippjuhid, sportlased ja kirjanikud peavad üheks oma edu faktoriks just varahommikust ärkamist. Investeerides igast oma päevast ühe tunni iseendasse ja enda arendamisse, teeb see aasta peale kokku lausa 365 ülimalt väärtuslikku tundi! Ja selle nimel tasub kindlasti kas või natukenegi varem voodist välja ronida.

Kuidas varahommikune ärkamine kergemaks muuta?

Ärka iga päev samal ajal. Kui ühel päeval ärkad 15 minutit varem ning teisel 15 minutit hiljem, ei aita see harjumusel tekkida. Järjepidevus on võti.

Nädalavahetusel lõunani põõnamine nullib nädala sees tehtava pingutuse. Tõuse ka laupäeval-pühapäeval varakult.

Kui ärkad väga vara, pead ka varem magama minema. Vastasel juhul jääb ööuni liiga lühikeseks. Ära unusta, et keskmiselt vajab inimene 6-8 tundi und.

Kvaliteet on olulisem kui kvantiteet, ka une puhul. Hoia kõik segavad faktorid (nutiseadmed) magamistoast eemal. Pinnapealne uni ei lase sul välja puhata ning muudab ärkamise vaevaliseks.

Pane telefon/äratuskell voodist võimalikult kaugele, et sa ei saaks äratust unise peaga lihtsalt edasi lükata. Kui oled selle sulgemiseks juba voodist välja tulnud, kahaneb kiusatus edasi magada.


Tekst: Tiina Palmiste

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar november- detsember 2018.