Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: 5 NÕUANNET, kuidas teostada uuel aastal eesmärke

Monika Kuzmina

pilt: Terje Atonen

„Miks kiputakse aasta alguses eesmärke seadma? Aastavahetus on hetk, kus vana lõppeb ja uus saab alguse. Et me saame justkui uue võimaluse - vaatame üle, mis on seni toiminud ja mis mitte ning kuidas saaks paremini.

Me võime seda muidugi igal ajal teha, sest iga hetk on võimalik valida uuesti,” arvab terapeut Gerly Sepp. „Mina kasutaksin eesmärkide seadmise asemel sõna ”loomine”. Kindlasti on palju neid, kellele sobib just eesmärkide kaudu lähenemine - minu tunnetuse järgi on see rohkem mehelik lähenemine. Minu jaoks tekitab see raske tunde. Mina tunnen, et kui keskendun enda sisemise harmoonia loomisele ja hoidmisele, siis tuleb mu ellu kõik see, mida soovin ja vajan. Ja kui ma midagi soovin või vajan, siis ma teen seda läbi südame, luues tunnet, mida soovin kogeda,” sõnab ta. Palju aastaid otsis Gerly töökohta, mis talle päriselt sobiks. Ta tegi seda alati mõistusega, mõeldes, kus ta oleks rahul ja tunneks ennast hästi. Mõtles lähtuvalt sellest, mis oskused ja kogemused tal olid. Mõtles, mis oleks huvitav ja kus ta tunneks ennast väärtuslikuna. Muudkui mõtles … Aga alati jõudis ühe-kahe aastaga samasse punkti - ta tundis ennast väga halvasti. Kui ta oli leidnud töökoha, kus olid kõik tingimused täidetud, mida ta oli suutnud oma peaga välja mõelda, kus ta arvas end olevat õnnelik, siis hinges ikka näris. „Sel hetkel, kui seda teadvustasin, sain aru, et ei saa kunagi mõistusega luua endale TUNNET, mida soovin tunda. Et ma võin mõelda, et tunneksin ennast teatud tingimuste täitudes hästi, aga tegelikult ma ei tea, kas tunnen. Et ma olen kogu aeg lähenenud valest otsast. Et mul tuleb kõigepealt aru saada, mida ma soovin TUNDA, kui ma oma tööd teen. Ja kui ma olin selle tunde kätte saanud, siis lihtsalt elu hakkas ise toimuma mu ümber ja juhtis mind imekiirelt sinna, kus sain kogeda rahulolu ja kõike seda, mida päriselt soovisin. Tundsin ”koju jõudmise” tunnet,” räägib Sepp. Miks eesmärke on raske teostada?  Kui eesmärke on raske teostada, siis ilmselt alustatakse valest otsast. „Oletame, et ma soovin kaalust alla võtta ja püüan selle nimel tohutult pingutada - süüa vähem, teha trenni jne. See on küll iseenesest positiivne, kuid sellisel juhul ma tahan, et muutus toimuks väljastpoolt sissepoole. Aga see maailm ei tööta nii. Meie loomine ehk siis kõik muutused algavad seestpoolt väljapoole. Mida see tähendab? Kui minu keha kogub rasva või liigset vedelikku, siis sellel on emotsionaalsed põhjused. Kui mul tekib tugev magusavajadus, siis on see sageli seotud mõne hirmuga. Või mis iganes see põhjus on, neid võib olla erinevaid, aga ma tunnen mingit ebamugavat tunnet ja siis tekib mingi isu. See on isu või vajadus, mis tekib mitte füüsilisest vajadusest, vaid emotsioonist,” selgitab Sepp. Kui seda emotsiooni märgata, istuda korraks maha ja seda ilma ühtegi hinnangut andmata vaadelda, siis see emotsioon lahustub. Ja siis hakkavad ka paljud isud iseenesest kaduma. Kui inimeses on palju tervendamata haavu, siis võtab see tavaliselt küll kauem aega, aga sellisel viisil toimides toimuvad muutused seestpoolt väljapoole ja kaal hakkab kergusega langema. „Väga hästi aitab ka see, kui hakata oma kehaga suhtlema, teda päriselt tingimusteta armastama, just sellisena, nagu ta praegu on - ka see hakkab muutust looma. Aga nii kaua, kuni ehitan endale kaitsekihti - püüan alati tugev olla, alati teiste ees naeratus näol olla, aga enda sees on raske olla -, nii kaua kasvatab seda kaitsekihti ka keha. Kui püüame tahtejõu pealt, ennast jõuga sundides muutusi luua, siis on see enda suhtes vägivaldne ning eesmärkide saavutamine on sel juhul raske töö ja saavutatud tulemused ei taha püsida,” sõnab Sepp. 5 nõuannet Gerly Sepalt Kuidas aru saada, et oled liiga suure ampsu võtnud? Kui miski tekitab sinus kogu aeg raskustunnet, siis see tee ei ole sinu jaoks õige. On vaja õppida kuulama oma hinge/südant. Süda juhatab meid õigele teele, andes meile märku kerge või raske tundena. Kui mingi tee on minu jaoks õige, siis see tekitab kergust, rõõmu, elevust, vabadust või tugevat kutset. Mõnikord on küll vaja selleks läbi mõne raske koha minna, aga sa tead oma südames, et see tee või lähenemine on sinu jaoks õige. Kuidas lahti lasta eesmärkidest, mille täitmine on võimatu? Hinge jaoks ei ole ükski soov võimatu, aga sageli meie soovid ja just eesmärgid tulevad egost. Hing soovib kogeda avardumist, vabadust, kergust ja rõõmu. Kui inimene meeletult pingutab, et midagi saada, aga tal on seda väga raske teha, kohe nagu sein ees, siis see pole järelikult tema hinge soov. Tema hing näeb, et ta oleks õnnelik hoopis muul moel. Nii et nendest ego sihtidest võiks küll lahti lasta, sest see toob ainult kannatusi. Lahti lasta saab läbi alistumise, jättes võitluse ja lõdvestudes iseendasse. Lasta pea tühjaks mõtetest ja keskenduda südamele. Kui seal on raske või ebamugav tunne, siis lihtsalt vaatle seda füüsilise tundena endas, kuni see peagi lahustub ja sinna asemele tuleb hea tunne, armastusetunne, kes me kõik enda olemuses oleme. Kui halb tunne ei kao, siis on järelikult tekkinud mingi mõte, sest mõte loob seda halba tunnet. Kui aga kogu tähelepanu on ainult tundel kehas, täielikult peast ära, siis raske tunne kaob. Kuidas seada eesmärke nii, et need ka täituksid? Võid kujutleda, et sinu ees on puhas lõuend. Mida sa sooviksid sinna joonistada? Mida võiks see aasta sinu jaoks sisaldada? Milliseid kogemusi ja tundeid sooviksid? Milliseid suhteid, tervist, materiaalset heaolu ja eneseteostust? Keskendu selle juures just tunnetele. Milliseid tundeid soovid tunda nendes valdkondades? Võid kujutleda ennast õnnelikuna, säravana, tervisest pakatavana, et inimesed sinu ümber on naeratavad ja sul on nende lähedal hea olla. Tunne ka, et loomine ei tule peast ja mõtetest, vaid südamest. Lihtsalt tunne oma kehas seda head tunnet. Jah, see on unistamine, aga see ongi loomine. Seda tehes peaks olema rõõmus ja mänguline. Ei ole vaja laskuda detailidesse ega millessegi kinni jääda, sest me oma mõistuses ei tea, mis on meie jaoks parim. Mõistuses on võimalused väga piiratud ja me sageli ei oska näha, mis on veel võimalik või kus me tegelikult kõige õnnelikumad oleme. Enne loomist on hea keskenduda tänutundele kõige selle eest, mis on juba hästi või näiteks, mis möödunud aastal oli väga head ja toredat. Kuidas mõtestada otsust, vaimsust ja tegutsemist eesmärkide nimel? Kõik siin elus on pidevas muutumises. Seetõttu, kui ma sean pikaajalisi kindlaid eesmärke, siis ei tohiks nendesse jäigalt suhtuda. Elada tuleb ikkagi hetkes, mitte tulevikus. Mul peab olema praegu hea olla, et mul saaks tulevikus hea olla. Sest just praegune hetk, praegune tunne loob seda, mis järgmisena saab minu reaalsusvälja tekkida. Kui ma tunnen hetkel ebamugavat või rasket tunnet, siis ma loon seda enda homsesse päeva. Või kui ma mõtlen, et ma siis olen õnnelik, kui selle eesmärgi saavutan, et ma niikaua pean lihtsalt ära kannatama, siis seda soovitud tunnet ei tulegi. Jälgisin sel suvel maal olles seda protsessi. Õhtul võisin küll mõelda, mida homme võiks aias teha, aga alati tegutsesin ikkagi just hommikuse tunde järgi. Mõnikord oli hommikul tunne, et täna ei taha üldse midagi teha, siis ei teinudki ja tundsin ennast suurepäraselt. Järgmine hommik tundsin, et nüüd tahaks peenart kaevata ja kui ma kaevama hakkasin, siis nautisin seda nii väga, et tegin seda hilisõhtuni välja ja selg ei jäänud haigeks ega midagi, mis muidu sageli juhtub. Kui niimoodi hetke tunnetuse järgi toimetada, siis kõik laabub kergusega ja rõõmuga. Niimoodi hakkab läbi tulema ka enda puhas looming ja anded, mis meil kõigil meie sees peidus on. Kui aga ennast pidevalt millekski sundida, siis me toimime vihaenergia pealt ja me ei saa kontakti enda hingega. Kuidas püsida praegusel keerulisel ajal rahus ja rõõmus? Meil tuleb õppida ennast armastama, päriselt ja tingimusteta, just sellistena, nagu hetkel oleme. Kui meil on raske olla, siis see tunne annab märku, et mõtleme endast millegi osas valesti või piirame või vähendame ennast kuidagi. Selle tunde kaudu hing ütleb meile: see ei ole sina, sest sina oled armastus. Vaadeldes endas tundeid füüsilise aistinguna, andmata neile mingit hinnangut või tähendust, need lahustuvad. Kõige olulisem on siinjuures aru saada, et kunagi ei ole minu raskes tundes süüdi keegi teine või mingi väljastpoolt tulev olukord. Kõik toimub ainult meie endi sees ja tehes muutusi endas, lubades enda rasketel emotsioonidel vabaneda, tervendada enda haavad ja traumad, jõuda andestuseni enda teemades, terveneb ja muutub kogu elu.