Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: KUIDAS õigesti hingata?

Monika Kuzmina

pilt: Airi Leon

Joogatreener ja tervist toetava elustiili edendaja Mai-Liis Kivistik selgitab, et tihti me ei märkagi, kui hingame valesti, sest valed harjumused kujunevad pika aja jooksul. Hingamist mõjutavad näiteks lihaspinge, vale kehahoiak, füüsiline, vaimne ja emotsionaalne elu. 

Stress ja pinge mõjutavad hingamist Mai-Liisi sõnul on valede hingamisharjumuste tekkimisele suured tegurid ja pingeline elurütm ja pidev stress. Aja surve paneb automaatselt kiiremini ja pinnapealsemalt hingama. Hambaarstid on tõdenud, et pidev pinge on suurendanud hammaste krigistamise harjumust isegi sügava une faasis. Oma roll hingamisel on isegi kõrgete kontsade kandmisel. “Kehahoid muutub kõrgete kontsade puhul meeletult, sest vaagen pöörab ette ja võtab siseorganitelt nii toetuspinna. Selle tulemusena lähevad nimmepiirkonna selgroolülid rohkem kaardu, sest keha üritab tasakaalu luua. See kõik toob kaasa pinge nii lihastesse, kõõlustesse kui ka liigesesidemetesse. Mida madalam on king, seda parem ja vabam on hingamine,” selgitab Mai-Liis. Hingamist mõjutab muidugi ka suitsetamine, mis vähendab kopsukoe elastsust ning pika aja peale võib välja kujuneda obstruktiivne kopsuhaigus, mis on vähi ja veresoonkonna surmade järel kolmandal kohal maailmas. Selle haiguse puhul hingamisteed ahenevad ja õhku on raske välja hingata. Täieliku väljahingamise puhul jääb kopsu liigselt õhku ning on keeruline uuesti sisse hingata. Loomulikku hingamist segavad kehahoiu vead:
  • lukustatud põlved
  • ette lükatud puusad
  • kanged kaelalihased
  • varvastega põrandasse klammerdumine
  • pea tõmbamine taha
  • pinges õlad
  • jäik rinnakorv
Õigesti hingama õppides vähendad kõrget pulssi ja alandad vererõhku. Kui hingamise teema tundub põnev, soovitab Mai-Liis Kivistik Richard Brennani raamatut “Teadlik hingamine”.