NIPINURK: Kuidas olla tänulik ka selle üle, et elu ei ole täiuslik?

Tänulikkus aitab välja pääseda vaesuse mentaliteedist Tänulikkuse abil muundame seda, mida zeni õpetaja Roshi Joan Halifax kutsub “vaesuse vaimuks”. Ta selgitab, et sel mõtteviisil ei ole midagi pistmist materiaalse vaesusega. Kui oleme jäänud vaesuse vaimu kütkeisse, keskendume sellele, mis meil on puudu; tunneme, et ei vääri armastust; ja eirame kõike, mida meile on antud. Teadlik tänulikkuse praktika on väljapääs vaesuse mentaliteedist, mis õõnestab meie tänulikkust ja koos sellega meie terviklikkust. Brian Acton näitlikustab seda teadlikku tänulikkuse praktikat. Ta oli töötanud Yahoos üksteist aastat, kui kandideeris töökohale Twitteris, aga hoolimata sellest, et ta oli üsna hea selles, mida ta tegi, lükati tema kandidatuur tagasi. Kui ta uudisest teada sai, saatis ta säutsu: “Sain Twitterist eitava vastuse. Pole hullu. Olekski olnud pikk tee töö ja kodu vahel.” Järgmisena kandideeris ta töökohale Facebookis. Varsti pärast seda ta säutsus: “Facebook ütles mulle ära. Oli suurepärane võimalus puutuda kokku fantastiliste inimestega. Ootan põnevusega elu järgmist seiklust.” Ta ei kõhelnud postitada oma ebaõnnestumisi sotsiaalmeediasse ega väljendanud kunagi muud peale tänulikkuse võimaluste eest. Pärast neid tagasilööke töötas ta lõpuks oma vabal ajal ühe mobiiliäpi kallal. Viis aastat hiljem ostis Facebook WhatsAppi, mille kaas- asutaja oli Brian Acton, 19 miljardi dollari eest ära. Töökohad firmades, mis Actonile ära ütlesid, oleksid toonud talle palju vähem sisse, kui ta WhatsAppiga teenis. Selle asemel, et jääda äraütlemistesse kinni ja võtta omaks vaesuse mentaliteet, ootas ta lihtsalt tänulikult, et näha, mis võib teda veel ees oodata. Ära mõista hetke hukka Shetty toob välja, et niipea, kui sildistad millegi halvaks, hakkab su meel seda uskuma. Selle asemel ole tagasilöökidele tänulik. Lase elurännakul kulgeda omas tempos ja oma käänulisi teid pidi. Universumil võivad olla sinu jaoks varuks teised plaanid. Üks lugu räägib mungast, kes kandis kaevust vett kahe ämbriga, millest ühel olid augud sees. Ta tegi seda iga päev, ilma ämbrit parandamata. Ühel päeval küsis üks möödakäija, miks ta endiselt katkist ämbrit tassib. Munk juhtis tähelepanu sellele, et see teeserv, kus pool ta kandis tervet ämbrit, oli elutu, kuid teisel pool teerada, kus ämber oli vett läbi lasknud, õitsesid ilusad metslilled. “Minu ebatäiuslikkus on toonud ümbritsevatele ilu,” vastas ta. Helen Keller, kes jäi väikese lapsena teadmata haiguse tõttu kurdiks ja pimedaks, kirjutas: “Kui üks õnne uks sulgub, avaneb teine; kuid sageli me vaatame sulgunud ust nii kaua, et ei näe seda, mis on meie jaoks lahti tehtud.” Kui mingi asi ei lähe nii, nagu sina tahtsid, ütle endale: “Sellega ei ole minu jaoks kõik otsas.” Kogu lugu. Sa ei pea mõtlema: ma olen nii tänulik, et töökohast ilma jäin! Kui ütled: “See on asi, mida ma tahtsin. See oli ainus vastus”, läheb kogu energia “sellele”. Kui ütled: “See ei toiminud, kuid sellega ei ole kõik veel läbi”, nihkub energia tulevikku, mis on täis võimalusi.