NIPINURK: Loodusterapeut annab nõu, kuidas luua tervem ja teadlikum aasta

Triin Maasik

MaiWistiku looja, joogatreener ja loodusterapeut Mai-Liis Kivistik soovitab selleks, et luua teadlikult ja tervislikum aasta, esmalt leida enda miks. “Kui sul ei ole enda jaoks lahti mõtestatud, miks sa soovid olla tervislikum, siis oled teiste inimeste poolt mõjutatav ja lihtsalt kulged läbi elu. Haara ohjad ja kanna hoolt enda tervise eest,” põhjendab ta. Üldiselt tasub aga vältida liigset istumist, jälgida oma toitumist, magada kvaliteetselt ja tarbida piisavalt vedelikku.

Söö kõiki vikerkaarevärve!

Kivistik soovitab jälgida, et sinu toidulaual oleks nädala jooksul läbi käinud kõikvõimalikud erinevad värvid. Mida suurem osakaal on toorel toidul, seda parem. Kindlasti ei pea hakkama taimetoitlaseks, kuid jälgida võiks seda, et teed rohkem kodus ise süüa kui ostad väljast valmistoitu. Ta toob välja, et teiste tehtud söögi korral ei ole meil kunagi täit ülevaadet, mis on kastmete sees või kust on tulnud tooraine.

“Eesti on elamiseks imeline koht, sest meil on palju võimalusi vitamiine ja mineraale saada marjadest. Marjad toetavad südame tervist ja ajutalitust ning tugevdavad kapillaare ja veresoonte seinu,” julgustab ta marju sööma.

Kivistik annab ka nõu lisada menüüsse basiilik, rosmariin, petersell, pune, salvei, sidrunmeliss, liivatee, mis kõik sisaldavad vananemisvastaseid antioksüdante ja põletikuvastaseid ühendeid.

Liigu vähemalt tund päevas värskes õhus!

Vähene liikumine ja pidev sundasendis olemine on tänapäeva inimese igapäeva osa, mis võib pika aja vältel tekitada erinevaid terviseprobleeme. Liigu vähemalt 1 tund päevas aktiivselt ja lisa istumise vahele pausid, kus sirutad oma keha.

Kivistik selgitab, et pidev istumine lõdvestab suuremat osa keha lihaseid, sealhulgas südant ja selgroogu toetavaid lihaseid, mis toob kaasa rühimuutused. Kuna süda pumpab verd kogu organismi jaoks, siis võib selle liiga sügav lõdvestumine põhjustada väiksema hapniku hulga jõudmist ajju ja kahjustada võimet selgelt mõelda.

Samuti võib see avaldada negatiivset mõju toksiinide kõrvaldamisele, toidu seedimisele ja unele.

Pikaajaline istumine kogu päeva jooksul mõjutab ka meie kõndimisviisi, üldist tasakaalu ja võib liikumist sootuks raskendada või isegi valulikuks muuta.

Harvardi uuring kinnitab, et neil, kes istuvad päevas rohkem, kui nad on aktiivsed, on suurem oht kukkumiseks ja enda vigastamiseks. Lisaks toob istumine kaasa alaseljavalu, põlveliigese jäikust ja pinget õlavöötmes. Tänu uuringutele on kinnitust saanud fakt, et pikk ja pidev istumine lühendab eluiga.

Ta soovitab liikuda päevas vähemalt 1 tund värskes õhus. Värske õhuga kokkupuude tugevdab immuunsüsteemi, muutes organismi vastupidavamaks haigustele ja samal ajal aitab ka seedimisele kaasa. Liikumine tõstab kehas õnnehormooni ehk serotoniini taset, mis on omakorda pika ea saladus.

Lisaks, tee istumise vahele pause ja soorita näiteks ühe pausi ajal 10 kükki, teise ajal 10 kätekõverdust (võid ka seistes seina vastas teha), hoia planku, tee seistes ettepainutust, venita kaelalihaseid. Ole oma keha vastu hell, nii saab ka sinu meel pingest vabastust.

Kvaliteetsema une heaks

Kivistik tõdeb, et magamisvajadus on elu üheks suurimaks müsteeriumiks. Me ei saa elada ilma magamiseta. Teadaolevalt ei ole magamine ainult aja raiskamine ja selle pealt kokku hoidmisega võib teha oma kehale karuteene. Kivistik paneb südamele, et hea uni on üks tervise ja hea elukvaliteedi nurgakividest. Kvaliteetne uni aitab korras hoida nii füüsilise kui mentaalse tervise, tagades ka emotsionaalse heaolu. Lapsed näiteks kasvavad magades, samal ajal toimub ka informatsiooni läbitöötamine ja talletamine, mis omakorda soodustab õppimist ja asjadest arusaamist.

Hea ja piisavalt magatud uni pikendab eluiga, parandab mälu, parandab loovust, teravdab tähelepanelikkust, vähendab stressi ja depressiooni. Magama soovitab Kivistik minna hiljemalt kell 23.

Ära maga karedal padjapüüril!

“Meie nahk muutub aastate möödudes õhemaks ja tundlikumaks ning see mõjutab omakorda kogu meie nahahooldust. Üks selline valik, mis võib nahka üllatavalt palju mõjutada, on padjapüüri materjal,” toob Kivistik välja üllatava fakti.

Karedal padjapüüril magamine soodustab joonekeste moodustumist ning aitab kaasa kortsude süvenemisele, eriti kui sul on kuiv nahk. Õhukesele ja tundlikule nahale on siidist või satiinist padjapüür palju leebem.