NIPINURK: LOODUSTERAPEUT õpetab, mida süüa, et hästi elada

Olla võimeline ise mõtlema, kõndima, reisima, ilma ebamugavuse ja valuaistinguta. Saladus peitub hea toitumise ja õige liikumise tasakaalus. Toitumine Söö kõiki vikerkaarevärve! Jälgi, et sinu toidulaual oleks nädala jooksul läbi käinud kõikvõimalikud erinevad värvid. Mida suurem osakaal on toorel toidul, seda parem. Kivistik rõhutab, et kindlasti ei pea hakkama taimetoitlaseks, kuid jälgida võiks seda, et teed rohkem kodus ise süüa kui ostad väljast valmistoitu. Teiste tehtud söögi korral ei ole meil kunagi täit ülevaadet, mis on kastmete sees või kust on tulnud tooraine. Eesti on elamiseks imeline koht, sest meil on palju võimalusi vitamiine ja mineraale saada marjadest. Marjad toetavad südame tervist ja ajutalitust ning tugevadavad kapillaare ja veresoonte seinu. Kõrge eani hästi elamisel on parimad marjad metsmustikad, mis parandavad mälu. Ameerika mälutreener Jim Kwik kinnitab, et regulaarne tarbimine hoiab mälu värskena. Teine klassika on hapud kirsid, mis leevendavad valu, unetust ja südameprobleeme. Kehale on head igasugused umbrohud: nõges, naat, võilill jne. Kevade algusega on peagi võimalik kõiki eelmainituid ise korjata ning süüa toorelt, salati või smuutina. Põldosja suur ränisisaldus toetab sidekoe, juuste ja luude tervist. Nõges on üks kaltsiumirikkaimaid taimi. Laugulised sisaldavad väävliühendeid, mis kaitsevad immuunsüsteemi. Karulauk on peagi jälle maapinnast välja sirutamas. Väga hea kevadine kehapuhastaja. Maitsetaimed nagu basiilik, rosmariin, petersell, pune, salvei, sidrunmeliss, liivatee, sisaldavad vananemisvastaseid antioksüdante ja põletikuvastaseid ühendeid. Ära nendega koonerda! Kurkum leevendab põletikku ja kroonilist valu. Alati tarbi koos musta pipraga, sest muidu on tema toime nõrk. Meliss, salvei, rosmariin ja rohemünt säilitavad aju noorena ja ergutavad vereringet.  Üks väga hea südametoonik on kakao ehk toorkakao, see, mis tuleb kakaooast ja on mõru. Omaduste poolest alandab kolesterooli, vererõhku ja -suhkrut. Liikumine Kivistik soovitab liikuda päevas vähemalt 1 tund värskes õhus. Värske õhuga kokkupuude tugevdab immuunsüsteemi, muutes organismi vastupidavamaks haigustele ja samal ajal aitab ka seedimisele kaasa. Liikumine tõstab kehas õnnehormooni ehk serotoniini taset, mis on omakorda pika ea saladus. Juhul, kui igapäevane õues liikumine on keeruline või tahaksid veel rohkem oma keha heaolule panustada, tasub teha näiteks joogaharjutusi ja venitusi, et liigne istumine sulle laastavalt ei mõjuks.