NIPINURK: MIKS on oluline oma hirmudega tegeleda

Lisa kommentaar
NIPINURK: MIKS on oluline oma hirmudega tegeleda
pilt: Terje Atonen

Rännaku meetodi Eesti praktik Gerly Sepp sõnab, et kui sa tahad olla õnnelik, siis tuleb õppida ka oma hirmudega tegelema.

Kõik toimuv on meie sisemaailma peegeldus

”Kui mõtled näiteks, et sinu elus toimus kunagi sündmus, kus tundsid näiteks häbi ja see tunne oli nii ebamugav, et ei julgenud seda isegi endale tunnistada, rääkimata sellest, et seda kellegi teisega jagada, siis suure tõenäosusega peitsid selle häbi tol hetkel endasse,” selgitab Gerly. ”Ja kui me seda juba korra oleme teinud, siis tavaliselt juhtub elu jooksul veel sündmuseid, kus see tunne üha uuesti üles tuleb. Võibolla oled ennast ühel hetkel juba nii tugevaks kasvatanud, et sa isegi ei tunne seda enam ja arvad, et sina küll häbi ei tunne. Aga võibolla on see selleks hetkeks juba nii ära peidetud, et tõesti enam ei tunnegi. Kuid siis ühel hetkel jääb võibolla keha haigeks. Keha on inimese kõige lähedasem ja ennastohverdavam sõber, kes ei peta kunagi. Või võibolla juhtub ühel hetkel sündmus, kus seda häbi enam peita ei ole võimalik ja see tuleb avalikuks…”

Kõik, mis meie sees ja meie ümber toimub, on Gerly sõnul meie sisemaailma peegeldus. ”Kui keegi justkui tekitab minu ellu olukorra, kus ma tunnen tugevat emotsiooni üles kerkimas, siis see olukord juhtus sellepärast, et mina saaksin ühendust enda allasurutud emotsiooniga,” selgitab ta, et ükski teine inimene ei saa seda tunnet sinu sisse panna – kõik, mida sa tunned, on sinu tunne. Teine inimene lihtsalt aitab sul seda näha ja võimaldab sul endas selle koha ära tervendada.

Seda teadvustades, jättes teise inimese rahule ja keskendudes enda emotsioonile, saame me selle endast vabastada. Jäädes emotsiooni täielikult kohale, tunnetades seda enda kehas ja sellesse lõdvestudes, hakkab see vabanema. Iga korraga, kui seda märkame ja teadvustame, muutub reaktsioon kergemaks ja ühel hetkel võib avastada, et selles olukorras, kus varem oleks tekkinud reageering, seda enam ei teki.

”Selliselt ennast märgates ja enda emotsioone vabastades jõuame järjest rohkem äratundmiseni, kes me tegelikult oleme,” ütleb Gerly. ”Me ei ole need emotsioonid, me ei ole need lood, mis meiega on kunagi juhtunud. Nende emotsioonide ja lugude all on meis kõigis olemas see ”õnnepaik”, kus on rahu, armastus ja rõõm. Kui jätame püüdlused olla tugevad, jätta endast head muljet, hirmud, mida teised meist arvavad või hirm teha teistele haiget, ja lihtsalt lõdvestume iseendasse, läbi nendest emotsioonikihtidest, siis mõistame, et see, mida oleme väljast otsinud, on meis koguaeg olemas olnud.”

Muutused toimuvad seestpoolt väljapoole

Et alustada emotsioonide vabastamist, on Gerly sõnul vaja esmalt teadvustada, et kõik muutused toimuvad ainult seestpoolt väljapoole ja mitte kunagi vastupidi. ”Me ei saa saada õnnelikuks nii, et kõigepealt peab olema ilus suhe ja hea töö ja siis ma olen õnnelik. Meie tunne loob meie elu. Kui muudame enda sisemise seisundi ära, muutub ka väline pilt. Aga selleks, et seisund muutuks, on vaja enda haavad ära tervendada ehk liigsed emotsioonid vabastada,” selgitab ta.

Gerly ütleb, et kui oled sellest aru saanud ja kui tekib olukord, kus tuleb üles ebamugav tunne, siis vaatle seda, andmata sellele hinnanguid või tähendust, lase pea tühjaks sellest, mis äsja juhtus ja too kogu tähelepanu iseendasse – kus see tunne sinu kehas tunda annab. Näiteks kui me tunneme kurbust, siis sageli on rinnus raske või kõris pigistab. Ja me toomegi tähelepanu kehasse sellesse piirkonda ja vaatleme seda. Me lõdvestume sellesse, jätame võitlemise ja aktsepteerime seda tunnet. Kõik see, mille me võtame endas vastu, see saab vabaneda. Kõik see, mida me peame halvaks, millest püüame lahti saada kui vaenlasest, see hoiab meist kinni.

”Kui me püüame kõigest väest olla tugevad või optimistlikud ja rõõmsad, siis me sageli ei aktsepteeri negatiivseid tundeid ja räägime endile lugusid, et mul ei ole ju mingit põhjust ennast halvasti tunda, ma olen ju tegelikult õnnelik, sest mul on ju tegelikult kõik päris hästi – see aga ei lase meil tegelikult ennast tervendada ja ebamugavatest tunnetest läbi minna,” toob ta välja.

Gerly sõnul me kõik soovime olla head inimesed. Me kõik soovime, et meid armastataks. Ja kui me siis tunneme kadedust, solvumist või vimma, siis meil võib olla väga raske seda tunnistada, ka endale. ”Tegelikult taandub kõik sellele, kas me ise endid vastu võtame – koos kõigi nende emotsioonidega, mida endis tunneme. Me kardame, et kui keegi meie sisse näeb, siis ta näeb, kui koledad me seesmiselt oleme. Tegelikult me loomulikult ei ole seda,” ütleb ta. ”Kui lõdvestume emotsioonidest läbi ja jõuame rahusse, valgusesse ja armastuse tundesse oma südames, siis tunneme ära, kui imeilusad me oleme enda sees ja siis on ka juba lihtsam aktsepteerida neid tumedamaid pooli endas.”

Tema sõnul ongi hästi oluline olla täiesti aus iseendaga – et ei räägi endale musta valgeks, vaid lihtsalt koged ära tunde, mis ebamugavust valmistab. Siis saab sellest läbi minna.

Hirmud tuleb vastu võtta

Praegu on Gerly sõnul väga tavapärane, et inimesed kogevad ärevust. ”Kui me hakkame seda vaatlema ja lõdvestume sellesse, on seal tavaliselt hirmud. Need hirmud tuleb ka vastu võtta. Mitte kindlustada ennast igaks puhuks, et siis minuga ei saa juhtuda seda, mida ma kardan, püüdes kõike kontrollida, vaid võttes hirm vastu,” ütleb ta ja lisab, et täielikus kohalolus vabaneb iga emotsioon 20 sekundiga. Selleks on vaja pea mõtetest tühjaks saada ja hirmule alistuda. Gerly ise on seda meetodid katsetanud lennuhirmuga ja see vabanes ühe korraga.

Ka depressioon on tema sõnul tingitud allasurutud emotsioonidest. Sageli on seal allasurutud viha. Inimene võib tunduda kõige rahumeelsem ja sõbralikum, nii et tal ei ole aimugi, et temas võib olla viha. Kuid inimesel on nii suur hirm viha tunda, et see surutakse juba eos maha. See inimene võib olla selline, kellele meeldib palju magada, ta on sageli väsinud, vajab palju rahus olemist. Viha on nii võimas energia, et kogu inimese energia kulub selle allasurumisele ja peitmisele. Kuni tekib depressioon.

”Kui meis on palju häbi, siis me tahame olla varjus ja peidus. Me ei julge väga silma vaadata ega avalikult esineda. Me tunneme, et meis on justkui midagi valesti või et meis on midagi, mida peab varjama. Selline seisund on inimesele väga piirav. Ta ei julge olla tema ise, looming ei avaldu, potentsiaal ja anded jäävad kasutamata,” kirjeldab Gerly. ”Kui oleme kõigepealt iseenda ees ausad ja võtame iseennast armastusega vastu, siis võtavad ka teised meid samamoodi vastu.”

Gerly Sepp astub üles 25. oktoobril Vabal Laval toimuval suurseminaril ”Kuidas vabaneda depressioonist, hirmust, ärevusest ja häbist!”, kus keskendutakse inimest väga tugevalt kontrollivatele teemadele nagu depressioon, hirm, ärevus ja häbi, mis on just praegu maailmas kõige rohkem inimeste tervist hävitavad teemad.

Sarnased artiklid