NIPINURK: Peep Vain saates “Õnnevale(m)”: inimese õnnetunne on seotud tema võimekusega eluliste kannatustega toime tulla

Üheks ajendiks oli kooliaegne kannatus Peep rääkis, et tema isiksuslikule kujunemisele on suurt mõju avaldanud kooliaegne tõrjutuse kogemus, mis kestis tollal ligi kaks aastat. “Ma arvan, et inimese õnnevõime on ühelt poolt seotud tema võimekusega kannatustega toime tulla,” usub ta ja lisab, et on ka vastupidiseid näiteid – üks ta sõber on enda sõnul elus kogenud vaid kümnel päeval südamevalu ja on võib-olla just seetõttu väga õnnelik inimene. Peepu panid aga murdeea kannatused tollal esimest korda eluga sügavuti tõtt vaatama ning otsima viise, kuidas nende abil ennast tugevamaks muuta. Kõige suurem tükk Peebu kujunemisest on aga tema enda arvates seotud 22-aastaselt Ameerikasse tööle ja õppima minemisega. Ka seal oli ta samamoodi silmitsi raskuste ning väljakutsetega. “Ma arvan, et just Ameerikas veedetud aeg on minust teinud selle, kes ma olen – nii inimese kui ka ettevõtja, müügimehe ja koolitajana.“ arvab ta. Ameerikas tuli teadmine, et ees on ootamas tulevik koolitajana Ere hetk ehk teadmine, et temast saab koolitaja, saabus 1990. aasta sügisel, pärast esimest Ameerikas veedetud raamatumüügi suve. Saladuskatte all avaldab Peep, et tal ongi parasjagu käsil tollal teisel pool merd saadud kogemuslike teadmiste ja oskuste kaante vahele vormistamine. “Kuulasin toona Brian Tracy motivatsiooni- ja müügialase koolituse salvestust ning see oli päris esimene kord, kus mul tekkis hetkeks tugev sisemine veendumus, et ka minust võib tulevikus koolitaja saada. Ma ei naernud seda välja, lasin sellel uuesti kerkida ja nii läkski. Minu koolitajaks saamise juures on just see hetk suurt rolli mänginud,” räägib Peep. 30. eluaastad tõid endaga Peebu jaoks kaasa mitu eraelulist emotsionaalselt väljakutsuvat olukorda, mis sundisid teda suunama pilku sissepoole. “Ma arvan, et minu tõsisem psühholoogiline ja vaimne areng algas just umbes seal. Enne oli fookus peamiselt välisel – saavutustel ja asjade ärategemistel. Siis tekkis huvi selle vastu, mis sisemaailmas toimub,” meenutas ta. 33.-34.-aastaselt tegi Peep esimesed saalikoolitused, millest sai alguse ka hilisem väga menukas koolitus „Saavutama õppimine“. Kõnealuse koolituse fookuses oligi just õnnelikum olemine ning isiklik vastutus oma õnnetunde loomise eest. Peep usub, et mida suurem on kitsikus, keerukus või raskus, seda loomulikumaks muutub sisemine tung ja tahtmine olustikku parandada. Ta toob näiteks, et kui inimesel on kõik suhteliselt hästi ning ta kipub olukorda veelgi idealiseerima, ignoreerides seejuures sisemisi valukohti, pole tal ka motivatsiooni millegi muutmiseks või parandamiseks. Sedalaadi kulgemises võib puududa terav valu, aga pikemas plaanis ei vii see sisemise rahulolu ega ka õnnetundeni. Ajas on tõusnud rahulolu enda eluga Peep on viimastel aastatel muutunud rahulikumaks – laval ei kohta teda enam kuigi tihti ning intervjuusid annab ta ka pigem harva. “Ma arvan, et emotsionaalsete võnkumiste rahustamine ja rahulolu enda eluga on ajas tõusnud. Leian, et püsiva õnnetunde kogemisel on erakordselt suur roll teadlikkusel, taiplikkusel ning võimel asju analüüsida ja nendest sügavamal tasandil aru saada” märkis ta ja lisas, et on jahtinud õnne kogu oma elu. Peep leiab, et tänane sisemine rahu, tasakaal ja selgus on sündinud ennekõike tänu teadlikule sisemisele tööle, oma rolli on selles mänginud ka aeg ja kogemused. Püsiva heaolutunde suurenemise juures peab Peep väga oluliseks ka tervise ja keha eest hoolitsemist. Just need on tema jaoks toonud olulisi läbimurdeid ning kasvatanud üldist energiataset ja seeläbi ka õnnetunnet. “Kui füüsilise keha protsessid ja süsteemid on heas korras ning tasakaalus, jääb ka meel üha vaiksemaks ning sisemaailm muutub seeläbi korrastatumaks,” selgitas ta. Peep tõdes, et pole tõenäoliselt kunagi varem olnud füüsiliselt nii aktiivne, kui praegu. Vaatamata eelarvamustele, andis Peep aasta tagasi võimaluse jõusaalis käimisele ning suureks üllatuseks on sellest saanud tema jaoks erakordselt nauditav ja heas mõttes rutiinne tegevus. Jooga on kuulunud Peebu ellu juba 15 aastat ning oma koht argirutiinis on ka ujumisel. Õnne ja üldise heaolu üheks oluliseks faktoriks peab Peep ka piisavat puhkust ja kvaliteetset und. Kui keha ei saa aega ja võimalust taastuda, on meel raske ja lärmakas ning ka üldine energiatase madal. Peepu on minevikus seostatud lisaks koolitustele ka sütelkõnni ja higitelkidega. Ta kinnitab, et need praktikad on omal ajal avardanud tema maailmavaadet ning aidanud tal paremini endast ja sisemaailmas toimuvast aru saada. Tänaseks on need siiski tema jaoks justkui oma aja ära elanud. Kuula saadet: https://starfm.tv3.ee/onnevalem/