Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: Terapeut annab nõu, kuidas pingelistes olukordades hakkama saada

Monika Kuzmina

Jaan Krivel

Terapeut Liis Kuurme sõnab, et pingelises olukorras ei piisa vaid stressi maandamisest, sest selle tulemus on lühiajaline. Oluline on ka võtta maha stressipinge n-ö null-skaalale ning liikuda edasi nivoole, kus on saavutatud stressile vastupidine seisund – rahu ja heaolu. Selleks on vajalik luua kontakt iseendaga. Kuidas seda teha?

Hakka hingama! Esiteks toob Kuurme maailma kõige lihtsama, aga ometi alati unustusse vajunud või koguni alahinnatud võtte. Hakake hingama! Stressi ja pingeseisundis on inimese närvisüsteemi ja infovahetus ülejäänud organitega sisuliselt olematu. Rakud annavad informatsiooni edasi juhuslikult ja seoseta, vigaselt. Seetõttu hakkavad ilmnema enamjaolt ka füüsilised sümptomid. Kuid pinge tõuseb alati siis, kui inimene unustab hingata. Seetõttu soovitab ta ennekõike jälgida päeva jooksul, kui palju läbi hingamise kopsumahtu siiski kasutatakse. Kui palju inimene hingab ja seeläbi tema organism ka hapnikku saab? Kõige lihtsam viis hingamise taastamiseks on Kuurme sõnul minna kõndima. Keskmise kiirusega kõndimine on hea viis jälgimaks oma hingamise sügavust ja tempot. Eesmärk ei ole anda niigi pinges olevale kehale rohkem pinget hingeldamisega, vaid anda lõõgastust ja sügavust. Nii saab ka keha hapnikku ja närvisüsteem saab efektiivselt normaliseeruda. Mine loodusesse! Hea on minna kõndima just loodusesse. Loodus rahustab veel ühel põhjusel – seal ei ole müra. Tasub valida paigad, kus on vaid looduse enda hääled, pole müra, vaid meile loomuomane ja orgaaniline keskkond, mistõttu rahunevad kõik meeled seal üsna kiiresti. Kuurme tõdeb, et oma igapäevastes tegevustes ei märka me tihtipeale pisiasju, just looduses on need pisiasjad need, mis meid võluvad, seal meie tajud justkui teravnevad ja me märkame, kuuleme. Kui mere äärde satud, ole tõeliselt kohal, märka seda, et iga laine on erinev, iga kivi ja ka liivatera on ju erinev, millist maailma need enda sees hoiavad. Meri oma avarusega on üsna põneva iseloomuga ning austustväärt, et seda ilma igasuguse hinnanguta lihtsalt imetleda. “Kui sul on kahtlus, kas inimesel on võimalik oma hirmu või mustreid ka kunagi muuta, siis mõtle ometi looduse kordumatule võimekusele ja erisusele,” räägib ta ja loodab, et kõigil on võimalik tulla aeg-ajalt looduse keskele lihtsalt selleks, et olla vaikuses, iseendas ja vaikuses ka välismaa suhtes. “Müra on niivõrd palju - nautigem siis ometigi seda vaikust ja valgust, mis hakkab iga päev üha rohkem ja rohkem meile ennast näitama. Leidke see tasakaal, hingake ja lihtsalt elage,” sõnab ta. Pea silmas, et kodune elu loob vundamendi laste tulevikusuhetele Kui peres on lapsed ja on pingeline periood, tasub Kuurme sõnul kindlasti jälgida ta lapsi. Ta selgitab, et laste arengus on väga oluline aspekt sellel, millisena nad näevad oma vanemaid. Vanemate omavaheline suhtlus ja viis, kas ja kuidas teineteist austatakse, loob vundamendi ka laste enda tulevikusuhetele. “Iga perekond saab alguse just partnerite omavahelisest suhtest, kelle vahel on see nn nähtamatu resonants. On oluline hoida oma energia ja tähelepanu koostööl ja -loomisel, mis aitab ka omavahelises suhtes vajadusel olla toeks ning kasvatada tugevat ja elutervet tulevikuperspektiivi. Üksteisele toeks olemine on täna väga hinnas ja juba pelgalt tunnustus ja hea sõna on suhtluses eluliselt oluline. Lisaks regulaarne aja maha võtmine, et puhata välisest ja sukelduda mõneks hetkeks esiti üksiolemisse ja siis koosolemisse, annab edasisele ühisele elule teise varjundi,” räägib Kuurme ja lisab, et selleks pole vaja otseselt keskkonda vahetada, vaid võtta kontakti loodusega olles seesmises vaikuses. Üldiselt piisab vaid pooletunnisest jalutuskäigust, kui hingamine läheb sujuvamaks ja pinged taanduvad ning mõtted lähevad selgemaks. Probleeme see ei lahenda, aga väljavaateid oma probleemide lahenduskäigule annab kindlasti juurde! Ära karda paluda abi! Aga mida teha, kui siiski üldse enam ei jaksa? Kuurme rõhutab, et sellisel juhul peab võtma end kokku ja paluma abi. Paluda abi enne, kui ei jõua enam voodist või diivanilt tõusta. “Abi palumises pole midagi negatiivset ja see ei tituleeri mitte kedagi nõrgaks, vaid vastupidi!” selgitab ta. “See näitab tohutut tugevust ja julgust olla aus ja anda võimalus endal edasi elada, et anda edaspidi endast parim.”