3 ASJA, MIDA ÜKS LAPSEVANEM mitte kunagi öelda ei tohiks

10 kommentaari
3 ASJA, MIDA ÜKS LAPSEVANEM mitte kunagi öelda ei tohiks

Kõik lapsevanemad on sellises olukorras olnud: sinu laps vingub vahetpidamata või teismeline vaidleb muudkui edasi, hoolimata sellest, et sa juba vastasid talle eitavalt. Lisaks sellele on tööl pingelised ajad, sul oli ebameeldiv vaidlus lähisugulasega või oled lihtsalt pärast kurnavat päeva väga väsinud. Kuigi sõnade valimine võib sellistel hetkedel keeruline olla, omavad välja öeldud sõnad lastele suurt mõju. Eriti siis, kui sama asja pidevalt korrata. Kui need sõnad on süüdistava või alandava alatooniga, saab sinu ja lapse vaheline suhe tugevalt kannatada. 

Kõik lapsevanemad on sellises olukorras olnud: sinu laps vingub vahetpidamata või teismeline vaidleb muudkui edasi, hoolimata sellest, et sa juba vastasid talle eitavalt. Lisaks sellele on tööl pingelised ajad, sul oli ebameeldiv vaidlus lähisugulasega või oled lihtsalt pärast kurnavat päeva väga väsinud. Kuigi sõnade valimine võib sellistel hetkedel keeruline olla, omavad välja öeldud sõnad lastele suurt mõju. Eriti siis, kui sama asja pidevalt korrata. Kui need sõnad on süüdistava või alandava alatooniga, saab sinu ja lapse vaheline suhe tugevalt kannatada. 

Siin on kolm asja, mida vanem oma lapsele mitte kunagi öelda ei tohiks: 

1. “Sa ajad mu hulluks!” 

Selle ja sarnanevate fraasidega kasutad süütunnet motiveerimaks last paremale käitumisele. Jah, meile tõesti tundub mõnikord, nagu lapsed tahaksid meid hulluks ajada, aga me ei tohiks seda kõva häälega välja öelda. Tõenäoliselt muudab selline väljendusviis asjad ainult hullemaks ja loomulikult mõjutab see last negatiivselt. Mis kõige hullem: lapsele hakkab tunduma, et ta on teiste inimeste tunnete eest vastutav – see on madala enesehinnangu ning ärevuse peamine põhjustaja. 

2. “Mis sul viga on?” 

See fraas kasutab lapse käitumise parandamise motivatsioonina häbitunnet. Selle asemel et tunnistada, et kõik olukorrad on mitmete asjaolude kokkulangemise tulemus, süüdistad ja häbistad sellise väljendusviisiga oma last. See ütleb lapsele, et tema kui inimesega on midagi väga valesti ning jätab tagaplaanile selle, et hoopis tema käitumisega on lood halvad. 

3. “Sa parem tee, mis ma ütlen või muidu!”

See lause kasutab lapse motivaatorina hirmu. See on agressiivne ning hirmuäratav lause. Pea meeles, et ühel ilusal päeval on sinu lapsed palju suuremad ja iseseisvamad. Nii et kui kasutad seda väljendit tihti, siis tea, et mingil hetkel pole see enam efektiivne. Lisaks õpetad sellega oma lastele, et oma tahtmise saamiseks on õige kasutada hirmutamist ja agressiivsust. Sellise suhtumisega kaob vanema ning lapse vahelt igasugune usaldus ning austus. 

Kõigil kolmel lausel on ka midagi ühist: need kõik käivad lapse kui isiksuse pihta, mitte tema käitumise suunas. Pingelistes olukordades tuleb oma lapse tähelepanu suunata sellele, mida ta valesti tegi, mitte teda süüdistama asuda. See, kui korrutad oma lapsele pidevalt, et probleem on temas, võib tulevikus väga valusalt kätte maksta. 

Me saame lastele õpetada, et oma käitumisviisi saab valida ning neile rõhutada, et alati saab teha paremaid valikuid. Halva valiku tegemine ei tähenda, et laps halb on. See tähendab, et ta tegi vea ja ta vajab sinult juhiseid, et järgmisel korral parem otsus langetada. 

Proovi keskenduda ainult tema käitumisele: 

1. “Mulle ei meeldi selline käitumine!” 

2. “Mulle ei meeldi, kui sa …”

3. “Kui sa käitud halvasti, siis tunnen mina ennast …”

Lisaks selgita alati, miks see käitumisviis õige pole ning aruta lapsega, mida järgmine kord paremini võiks teha. 

psychologytoday.com