8 asja, mida lapsevanemad kiusamise kohta teadma peaks

Iga lapsevanem soovib oma last alati igasuguste halbade asjade eest kaitsta. Enne kui oma lapsed uuel nädalal jälle kooli või lasteaeda viid, tee kindlaks, et teaksid kiusamise kohta ikka kõike, mida vaja. 

1. Kiusamine saab alguse muutusterohkel ajal. Selleks võib olla näiteks elukoha või õppeasutuse vahetus - just siis on lapsed kiusamisele kõige vastuvõtlikumad. See on aeg, kui nad üritavad uue keskkonna ning inimestega harjuda ning otsivad seltskonnas oma kohta. 

2. Ka kiusaja on ohver. Kiusajatel on reeglina madalam enesehinnang, nad kannatavad depressiooni ning käitumisprobleemide käes. Ka hilisemas elus esineb neil vaimse tervisega probleeme. 

3. Lapsed ei anna kiusajaid kunagi välja. Kõigest iga kümnes kiusatav julgeb oma olukorrast kellelegi rääkida. Sellel on palju põhjuseid: nad tunnevad end alandatuna, häbistatuna või hirmununa. 

4. Enamik kiusajatest on sarikiusajad. Ühekordset kiusu pole olemas. Psühholoogide sõnul on väga väike seltskond inimesi, kes teisi kiusavad, aga nemad teevad seda see-eest järjepidevalt. 

5. Poisse kiusatakse füüsiliselt, tüdrukuid verbaalselt. Uuringud näitavad, et poiste puhul on kiusamine üldiselt füüsiline. Tüdrukuid kiusatakse rohkem verbaalselt - pisut vanemate neidude puhul toimub see ka internetis. 

6. Kiusamise ohvrid kaaluvad kaks kuni üheksa korda suurema tõenäosusega suitsiidi. Kas teadsid, et iga enesetapu kohta tehakse umbes sada enesetapukatset? 

7. Vaid iga kümnes laps pole kiusamisega kunagi kokku puutunud. Paljude õpilaste sõnul kiusatakse neid koolis verbaalselt ning neid inetute väljenditega sõimates.

8. Vanemad peavad kiusamist märkama! Kiusatav laps muutub: ta hakkab agressiivsemalt käituma, tema õppeedukus ja tähelepanuvõime langevad. 

Täiskasvanute kohustuseks on oma lastele sallivust õpetada ning kiusamine peatada - enda harimine antud teemal on sellel teel vaid esimene samm. 

aol.com