Aita oma lapsel vihaga toime tulla

”Kui keegi sulle virutab, viruta vastu, meie perekonnanime ära määrida lase”, õpetas bussipeatuses üks noor isa oma pojale, kes oli just koolis kolki saanud. Selliseid õpetussõnu on paljud vanemad jaganud. Aga kas teadsite seda, et lapse mälu on väga kiiresti arenev ning kui talle on pähe midagi kinnistatud, on seda ümber lükata juba raskem. Kui koolis õpetaja nüüd samale poisile ütleks, et ärgu ta ikka oma perekonnanime puhtana hoidmise eest kaaslast vastu tagugu, ei saaks laps enam aru miks nii? Isa ju rääkis talle teistmoodi.

”Kui keegi sulle virutab, viruta vastu, meie perekonnanime ära määrida lase”, õpetas bussipeatuses üks noor isa oma pojale, kes oli just koolis kolki saanud. Selliseid õpetussõnu on paljud vanemad jaganud. Aga kas teadsite seda, et lapse mälu on väga kiiresti arenev ning kui talle on pähe midagi kinnistatud, on seda ümber lükata juba raskem.

Kui koolis õpetaja nüüd samale poisile ütleks, et ärgu ta ikka oma perekonnanime puhtana hoidmise eest kaaslast vastu tagugu, ei saaks laps enam aru miks nii? Isa ju rääkis talle teistmoodi.

Last tuleks juba varakult õpetada oma vihaga toime tulema, siis ei tekigi situatsioone, kus keegi kellelegi kolki peab andma.

Vihased ja agressiivsed lapsed on peavaluks vanematele ning õpetajatele. Millest tuleb viha ning kuidas seda kontrolli all hoida?

Vihal on kolm komponenti: Viha emotsionaalne seisund, viha väljendamine ja viha mõistmine

Viha emotsionaalne seisund. Esimene viha osa on selle ärritav olemus, mis tekib siis kui mõni eesmärk jääb saavutamata või vajadusi ei saa rahuldada. Lapsed puutavad iga päev kokku viha tekitavate teguritega. Nendeks on:

• Konflikt asjade omandamise üle. Keegi võtab lapsele kuuluva asja või tungib nende piirkonda.
• Füüsiline vägivald. Sinna alla kuulub lükkamine, tõukamine, rüselemine, peks jne.
• Verbaalsed konfliktid. Solvamine jne. Hiljuti kuulsin üht lapsevanemat last ähvardamas, et kui too kohe vait ei jää, kutsub vanaema politsei. Ehmunud 2-aastane jäi vait kui sukk.
• Tõrjumine. Last ei võeta seltskonda või ei luba vanemad tal oma sõpradega suhelda. Koduaresti pannes peaksid vanemad mõtlema lapse psüühika peale. Kas see ikka on kõige parem idee?
• Vanemad või õpetajad paluvad lastel teha asju, mida nad ei soovi. Näiteks käte pesemine jne.
Käskimise asemel võivad vanemad vahest kasutada osavad nippe ja meelitusi.

Viha väljendamine. Teine osa ongi viha välja valamine. Mõni laps valab viha välja läbi grimasside ja näoilmete, mõni läbi nutmise või rääkimise, teised jälle läbi vägivalla. Harva tuleb laps selle peale, et viha allikas välja selgitada ja seeläbi probleem lahendada. Lapsed saavad oma suhtlemisoskuse vanematelt, õpetajatelt  ja meediast. Kui nad näevad oma igapäevases elus, kuidas vanemad inimesed omavahel vaidlevad, mängivad agressiivseid arvutimänge ja vaatavad televiisorist märulifilme, siis tekivad ka neil endil konfliktid. Selle ära hoidmiseks peaksid vanemad lapsele paremat eeskuju ette näitama ja vähemalt lapse nähes mitte vaidlema ja tülitsema. Viha tuleb välja elada mingil positiivsel meetodil.

Viha mõistmine. Kolmas osa vihast on sellest aru saamine ning oma emotsioonide hindamine.  Kuna laste võime oma viha välja elamiseks on piiratud, vajavad nad selleks vanemate inimeste abi.

Kuidas viha kontrolli all hoida?

Mälu areneb varases lapsepõlves suure kiirusega. Lastele jäävad paremini meelde ärritavad tegurid. Oma emotsioonidest rääkimine aitab väikestel lastel tunnetest paremini aru saada. Eelkooliealisi lapsi peaks kindlasti julgustama oma tunnetest rääkima.

Lapsele peaks selgeks tegema, et ta on iseseisev indiviid, kes vahepeal viha ja kurbust tunneb, kuid seda teiste peal välja elada ei tohiks. Kõik inimesed on erinevad ja nende eripärasustega peab arvestama. 

Õpeta last viha kontrollima

Loo turvaline emotsionaalne ümbrus

Loo selged ja kindlad reeglid mis on vahepeal laste suhtes ka paindlikud. Laps õppigu tundma kõiki emotsioone ja osaku neid välja elada.

Ole ise eeskujuks

Lapsed jäljendavad vanemaid ning kui vanemad on vihased, muutuvad ka lapsed selliseks. Ole oma lapsele eeskujuks ning hoia oma viha ohjes!

Aita lapsel arendada enesekontrolli oskust

Lasteaiakasvatajad tegelevad palju lastele enesekontrolli õpetamisega. Kui seda juba tilluksena lapsele õpetada, kasvab temast mõistlik inimene

Õpeta last vihast tekkivaid emotsioone eristama

Õpeta last viha kirjeldama ja tekkivaid emotsioone üksteisest eristama. Nii on kergem viha tekkepõhjustest aru saada. Tehke koos nimekiri ning pange kirja kõik tekkinud tunded ( nt. Vihane, häiritud, kurb jne). Või joonistage hoopis kõik vihast tekkivad emotsioonid paberile.

Julgusta last tema tegemistest ja muredest rääkima

Lapsel võib olla koolis probleeme ja muresid, julgusta teda enda probleemidest rääkima. Kuula neid ning ära kuku kohe õpetama ja tänitama. Kuula laps ära ilma eelarvamuste ja segamisteta. Alles seejärel anna oma hinnang. Püüa lapsega suhelda nii nagu sa tahad et ta sinu endaga suhtleks.

Päris väikeste laste puhul kasuta muinasjutte ja lugusid, et neile viha olemust selgitada.
Loe lapsele muinasjutte ja lugusid, kus on katkendeid viha taltsutamisest.

Buduaar.ee