BEEBI, KUS SA OLED? Mis on viljatuse põhjused ja millal pöörduda viljatusraviarsti poole?

BEEBI, KUS SA OLED? Mis on viljatuse põhjused ja millal pöörduda viljatusraviarsti poole?

See, kui olenemata kõikidest püüdlustest beebit ei tule ega tule, on laialt levinud probleem, millega puutub oma kooselu jooksul kokku ligi viiendik paaridest. Kuidas oma organismi rasestumiseks valmis seada ja millal tasuks pöörduda kaasaegse viljatusravi poole?

Esmalt tasuks välja selgitada, kas tegemist on lastetuse ehk infertiilsusega või peituvad probleemid pigem lihtsalt kehvas tervislikus seisundis, mõjutades ka rasestumisvõimet. Viljatuseks nimetatakse olukorda, kus mees ja naine soovivad saada last ja elavad regulaarset suguelu ilma rasestumisvastaste vahenditeta, kuid naine pole aasta jooksul rasestunud. Viljatus võib olla nii naise-, mehe- kui ka mõlemapoolne. Kliiniliste uuringutega saab viljatuse oletatava põhjuse enamasti kindlaks määrata, vaid umbes viiendikul juhtudel jääb see selgusetuks.

Buduaar pöördus vastuste saamiseks Elite Kliiniku hinnatud doktori dr Deniss Sõritsa poole.   

Milliseid samme peaksid mures olijad esmalt astuma?

„Tavaliselt alustame konsultatsioonist ja ultraheliuuringust, teeme põletiku- ja hormoonanalüüsid, vaatame, kas on ravimata haigusi. Arst küsib kindlasti, kas ja mida on varem tehtud, kas on ebaõnnestunud viljastamisi, sest on ka patsiente, kes tegelevad oma probleemiga mitmeid aastaid. Tuleb vaadata iga konkreetse paari tervislikke parameetriteid, naise ja ka mehe reproduktiivse süsteemi funktsioneerimist (naistel munasarjade, munajuhade, emaka seisund; meestel seemnevedeliku kvaliteet ja spermatosoidide hulk), ent ka pärilike haiguste esinemist suguvõsas jne,” selgitab Elite Kliiniku viljatusraviarst dr Deniss Sõritsa. Uuringutele oodatakse arsti sõnul üldiselt neid, kellel ei ole teatud aja jooksul õnnestunud rasestuda. „Alati ei pea tingimata ootama aasta täitumist, konsultatsioonile võib tulla ka juba rasestumissoovi tekkides. Seda eriti juhtudel, kui naine on teadlik oma probleemidest nagu näiteks ebaregulaarne menstruatsioon või polütsüstilised munasarjad,” täpsustab doktor. 

Kui tõsine probleem on viljatus Eestis?

Ülevaatlikud andmed viljatuse probleemi ulatusest Eestis puuduvad, kuid arvatakse, et ligi viiendikul peredest võib laste saamisel esineda meditsiinilisi probleeme. „Elite Kliinikus tehti 2017. aastal 272 embrüo siirdamist, kuid rasestumise probleemiga patsiente oli oluliselt rohkem. Mõnikord aitavad rasestuda ka põletikuvastane ravi, operatsioonid, ravimite kasutamine, kehakaalu langetamine, nii et embrüo siirdamist polegi vaja. Kindlasti kõik paarid ei pöördugi arsti poole ja seda erinevatel põhjustel,” selgitab doktor. 

Mida tähendab embrüo?

Embrüo on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode. Embrüo on arenev organism munaraku viljastamisest kuni 8. nädala lõpuni. Alates 9. nädalast pärast viljastumist nimetatakse inimese embrüot looteks. 

„Naiste osa abielupaari viljatuses on umbes 40 protsenti juhtudest, meeste osa teine 40 protsenti. Täpsema põhjuse väljaselgitamiseks tehakse naisele vaginaalne läbivaatus, ultraheliuuring, jälgitakse naisel ovulatsiooni, määratakse munajuhade kvaliteeti ja hormoonide taset, mehel uuritakse spermatosoidide tootmist ehk nende hulka, liikumist ja kuju,” täpsustab dr Sõritsa.

Mehe viljatuse põhjusteks on sageli:

*spermatosoidide väike arv
*spermatosoidide halb liikuvus
*spermatosoidide halb kuju (morfoloogia)
*spermatosoidide mittetootmine munandite puudulikkuse tõttu või nende puudumine (näiteks seemnejuhade sulguse tagajärjel)
*raskused suguühtel

Naise viljatuse põhjusteks võivad olla:

*hormonaalsed häired
*kahjustunud või blokeeritud munajuhad, mis takistavad munaraku ja spermatosoidi kohtumist
*endometrioos, mille korral emaka kude levib ja kahjustab naabruses asuvat reproduktiivkude

Viljakas regulaarselt seksuaalvahekorras olev naine vanuses 20-30 eluaastat omab iga kuu võimalust rasestuda umbes 25%. „See tähendab, et igast kümnest rasestuda soovivast naisest rasestub ühe aasta jooksul ligikaudu üheksa. Ent üks kümnest ei rasestu ja need naised on kas viljatud või on nende viljastumisvõime madalam,” selgitab doktor.

Milliseid erinevaid võimalusi pakub Elite Kliiniku viljatusravi?

Viljatusravi meetodeid on mitmeid ning enamikku neist tehakse ka Eestis. 

OVULATSIOONI ESILEKUTSUMINE. Meetodi eesmärgiks on (viljakusravimitega) stimuleerida munasarju tootma kaht-kolme munarakku, millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Selline meetod sobib kõige paremini hormonaalsete häirete ja ka polütsüstilise ovariaalsündroomiga naistele. Keskmine rasestumisvõimalus ühekordse ravitsükli järel on 15-25%.

EMAKAVÄLINE VILJASTAMINE (IVF). Meetodi käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest, viljastatakse need embrüoloogialaboris meespartneri spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse implanteerumiseks ja raseduse tekkeks. Ehkki IVF töötati välja naiste jaoks, kelle viljatuse põhjuseks on munajuhade kahjustatus, on hiljem leitud, et emakaväline viljastamine on edukalt kasutatav ka nende puhul, kellel on endometrioos, spermatosoidide häired ja isegi teadmata põhjusega viljatus. Uuringud näitavad, et ühe IVF-tsükli järgne rasestumisvõimalus on umbes 25%. 

EMAKASISENE INSEMINEERIMINE abikaasa (AIH) või doonori spermaga (IUD). Suurem osa kaasaegsetest emakasisese viljastamise uurimustest näitavad, et parimad tulemused saadakse emakasisese viljastamise ajastamisel viljakust parandavate ravimite abil esilekutsutud ovulatsiooniga. Naise ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Munasarjade stimulatsioonile järgneva protseduuri tulemuslikkus ühe tsükli jooksul on 10-15%, ent pärast korduvaid katseid võib see näitaja tõusta ühe aastaga 50%-ni. Normaaljuhul kasutatakse emakasiseseks viljastamiseks abikaasa spermatosoide. Juhul kui meespartneril on rasked spermatosoidide häired, on võimalik kasutada ka anonüümselt doonorilt saadud külmutatud spermat. 

MUNARAKUDOONORLUS. Meetod on välja töötatud nende naiste jaoks, kellel endal munarakke ei teki, ent see meetod sobib ka geneetiliste haigustega naistele, kes kardavad haiguse edasikandumist oma lastele. Samaaegselt munarakudoonori ettevalmistamisega munarakkude kogumiseks valmistatakse rasestuda sooviv naine hormoonravi abil ette embrüo siirdamiseks ja võimaliku raseduse tekkeks. Rasestumise tõenäosus sõltub paljudest faktoritest, näiteks rasestuda sooviva naise vanusest ja tema emaka seisundist. Munarakudoonoriteks valitakse üldiselt noored ja terved naised, kelle munarakkude kvaliteet on hea.

SPERMATOSOIDI SÜSTIMINE munaraku tsütoplasma sisse (ICSI). See meetod pakub hea võimaluse isegi kõige raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude ravimiseks. ICSI protseduur teostatakse mikromanipulaatoreid kasutades võimsa mikroskoobi vaateväljas, mis võimaldab embrüoloogil munarakku kindlas asendis hoides spermatosoid munaraku kestadest läbi tsütoplasmasse süstida. ICSI-meetodit rakendatakse ka paaride puhul, kus mehel ei teki üldse spermat või kelle spermas ei sisaldu ühtegi spermatosoidi. Kõige edukamalt on ICSI-meetodit rakendatud Brüsselis, kus ICSI-ga saavutati munarakkude viljastumine 70% juhtudest.

ABISTAVA EMBRÜO KOORUMINE (AH). Enne emakasse pesastumist peab embrüo väljuma seda katvast kestast. Mõnedel naistel kest vanuse lisandudes tugevneb ning segab koorumist. Niisugustel juhtudel võib embrüo kesta avause tegemine koorumisele kaasa aidata. Meetodist saavad sageli abi vanemad naised või need, kellel ei ole mitme IVF-tsükli jooksul õnnestunud rasestuda. Rasestumine nõuab sageli mitme ravitsükli läbimist.

SPERMATOSOIDIDE ASPIREERIMINE munandikoest (TESA). Spermatosoidide aspiratsioon on tehnika, mille käigus kogutakse küpsemata spermatosoidid otse seemnejuhast, epididüümisest või munanditest. Operatsiooni käigus saadavaid spermatosoide kasutatakse munaraku viljastamiseks kunstliku viljastamise protseduuri kasutades, mille puhul süstitakse üks spermatosoid otse munaraku tsütoplasmasse. Rasestumise edukus on ligikaudu 25-30%.

Eestis ei ole lubatud surrogaatemadus, mis tähendab seda, et naise embrüot kannab teine naine ja sünnitab last saada soovivate partnerite rakkudest n-ö alguse saanud lapse. 

IVF kui kõige efektiivsem meetod

„Ravimeetodi valik sõltub konkreetsest naisest/paarist, partnerite meditsiinilisest taustast, hetkeolukorrast. Rolli mängivad seega mitmed faktorid,” selgitab doktor ja lisab, et kui naine on näiteks rohkem kui 40-45 eluaastat vana, võib ainuke rasestumisvõimalus olla doonormunarakkude abil. „Spermatosoidi süstimise munaraku tsütoplasma sisse ehk ICSI eelis on näiteks see, et õnnestuda võib partneri spermatosoidide kasutamine, st ei pea kasutama spermadoonori abi. Doonorrakkude kasutamine jällegi võib anda võimaluse rasestuda nendel, kelle jaoks see muidu oleks võimatu.” 

Kõige efektiivsemaks ravimeetodiks võib pidada kehavälist viljastamist ehk IVFi, mis on esimene nn katseklaasilapse tehnika ja ilmselt kõige laialdasemalt praktiseeritud kunstliku viljastamise protseduur maailmas. 

www.elitekliinik.ee Nõu andis: Dr. Deniss Sõritsa

Oma kogemusest räägib Merle Värv (37). Pildil koos pojaga:

Merle oli kõigest 19aastane, kui tal diagnoositi endometrioos – krooniline immunoloogiline ja hormonaalne haigus, mille puhul tavapäraselt emakaõõnt vooderdav limaskesta taoline kude paikneb väljaspool emakat. Haigus toob endaga kaasa ka probleemid rasestumisega ning mõned aastad hiljem, haiguse süvenedes, tunnistatigi Merle 99% viljatuks. Uskumatul kombel jäi Merle aga siiski rasedaks. „Ega ma ise seda ei uskunud,” räägib naine. „Läksin kohe arsti juurde, kes pidas minu rasedust samuti võimatuks ning püüdis mind hoiatada, et see ei pruugi püsima jääda. Rasedus oligi väga vaevaline, kogu aeg oli paha olla, midagi teha ei jaksanud,” meenutab ta. Nii paljudele vastuoludele vaatamata tõi Merle 2006. aastal ilmale tubli ja terve tütrekese, kelle isaga Merlel teist last siiski saada ei õnnestunud.

Oma praeguse elukaaslase Mikuga juba mõned aastad koos elanud, tabas paari üllatus – väljaravimata klamüüdia oli ka mehe viljatuks muutnud. „Meie võimaluseks loomulikul teel lapsi saada hinnati 0%,” meenutab Merle. Kuna naisele oli äsja tehtud operatsioon ja eemaldatud uued endometrioosi liited ning tehtud n-ö sisemine puhastus, soovitas arst neile kehavälist viljastamist. „Dr Räim, kelle juurde sattusin Elite Kliinikus tegelikult juhuslikult, just sellega tegelebki, ning kuna me loomulikul teel lapsi ei saanud ja ka vanus pressis peale, siis selle kasuks otsustatud saigi.” Olgugi et rasedus oli Merlele ka sel korral väga vaevaline, õnnestus viljastumine esimesel katsel ning 2017. aasta kevadel sündis Merle ja Miku perre terve poisslaps. „Soovitan seda meetodit kõigile, kes on pikka aega proovinud last saada, aga see ei ole õnnestunud. Minge ja laske ennast kindlasti põhjalikult uurida. Kliinikutes kipub tihtipeale kõik venima ning aegasid arstide juurde on keeruline saada. Vanus aga ei oota!”

Artikkel ilmus Buduaari 2018. aasta kevadnumbris. 

Tekst: Annaliisa Köss

Sarnased artiklid