Eesti keelde tõlgiti Niels Peter Rygaardi raamat “Kiindumushäirega laps”

Lisa kommentaar
Eesti keelde tõlgiti Niels Peter Rygaardi raamat “Kiindumushäirega laps”

Eesti keelde tõlgiti abiline kasuvanemale ja vanemliku hooleta lapsega töötavatele spetsialistidele ehk Niels Peter Rygaardi raamat “Kiindumushäirega laps”

Eesti keelde tõlgiti abiline kasuvanemale ja vanemliku hooleta lapsega töötavatele spetsialistidele ehk Niels Peter Rygaardi raamat “Kiindumushäirega laps”

6. novembril 2014 kell 16.00 – 18.00 Tartus, Atlantise konverentsikeskuses esitletakse esmakordselt Niels Peter Rygaardi raamatu eestikeelset trükki “Kiindumushäirega laps”.

Raamat on mõeldud kasuvanematele, asenduskodude töötajatele, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, pedagoogidele ja kõikidele, kes puutuvad kokku vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega.

Raamatu andis välja MTÜ Igale Lapsele Pere kelle missiooniks on vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele ja noortele turvalise ning püsiva perekonnas hooldamise tagamine.

Esitlusel osaleb ka raamatu autor Niels Peter Rygaard, kes on tunnustatud psühholoog ja terapeut, Taani Psühholoogide Assotsiatsiooni liige, litsentseeritud lapse arengupsühholoogias.

Ta on ka vanemliku hooleta laste hooldajatele mõeldud Euroopa Liidu haridusprogrammide algataja, autor ja kaasarendaja, samuti mittetulundusorganisatsiooni www.fairstartglobal.com asutaja.

Alates 1981. aastast on ta töötanud kliinilise/arengupsühholoogina hooletusse jäetud lastega ja lastega, kel on tõsised kiindumushäired (asenduskodudes elavad lapsed, adopteeritud lapsed, orvud jne). „Mulle pakub erilist huvi psühholoogiateaduse uurimustulemuste integreerimine sotsiaaltöösse ja selle juhtimisse. Minu lähenemisviis laste eluolu parandamisele on rahvusvaheline, ühendades uurijaid otsuste tegijate/eestvedajatega ja rakendades teadmisi laste ja noorte eest hoolitsemise praktikas. See unikaalne lähenemine on viinud ülemaailmse haridusprogrammi loomiseni,“ ütles Rygaard. Mees on töötanud kümme aastat intensiivselt Taani riiklikus lastekodus, kus elasid seitsme kuni neljateistkümne aastased lapsed, kes kannatasid reaktiivse kiindumushäire all hülgamise, väärkohtlemise ja kuritarvitamise tõttu. 2006. aastal kirjutas terapeut oma kogemuse põhjal raamatu, mis on seni ilmunud kümnes erinevas keeles. Täna töötab Rygaard rahvusvaheliselt ennetustöö arendamise, organiseerimise ja ravi alal nii Euroopa, Kanada, Peruu kui Indoneesia lastekodudes ning hooldus- ja adoptiivperesid toetavate organisatsioonidega.

————-

Saateks:

Iga laps on Eestimaa väärtus. Usun, et vähemalt meie riigis jagavad seda seisukohta kõik. Igal inimesel on võrdsed õigused arenguks ja oma parima potentsiaali rakendamiseks elus.

Laps ei ole väike inimene väikeste inimõigustega. Lapsel on täpselt samasugused õigused nagu täiskasvanulgi, kuid paraku ei ole kõik lapsed sündinud võrdsete võimalustega. Kõige ebaõiglasem sündmus lapse elu alguses on perekonnast ilmajäämise tragöödia.

Kaasaegses maailmas püüame sageli väänata seni kehtinud reegleid, väites, et ühiskond on arenenud ja teatud piirangud ning mõnigi konservatiivne arusaam täna enam ei kehti. Mõnes valdkonnas võib see tõesti nii olla, kuid vajadus vähemalt ühe kindla ja turvatunnet pakkuva hooldaja olemasolu järele, et laps saaks areneda iseseisvaks ja hästi toimetulevaks inimeseks, seisab vankumatuna nagu loodusseadus.

Kiindumussuhte arendamise olulisusele vanema ja lapse vahel on viimastel aastatel maailmas palju tähelepanu pööratud. Seda teadvustatakse kõikides nii sünnieelset kui sünnijärgset positiivset vanemlust käsitlevates programmides ja lapse ning vanema suhet puudutavates koolitustes.

Kuid mis saab siis, kui niisugust suhet ei ole lapsel olnud võimalik alustada või suhte tekkimine ja areng on jäänud puudulikuks? Olukorras, kus piisav vanemlik hool on jäänud lapsele tundmatuks või lapse ja vanema positiivne läbisaamine on mingil põhjusel katkenud, tekib lapse arengusse mõra. Mida vähem on laps saanud tunda turvalisust ja temale  personaalselt suunatud hoolitsust, seda suurem see mõra on. Erialases terminoloogias nimetatakse taolist olukorda kiindumushäireks, aga mida see mõiste, võiks isegi öelda – diagnoos – endas sisaldab ja kuidas sellise diagnoosiga last ravida, seda ei oska suurem osa spetsialiste Eestis veel öelda.

Käesolev raamat, «Kiindumushäirega laps», on üks esimesi katseid täita lünka, mis valitseb Eestis kiindumushäireid käsitleva erialakirjanduse osas. Inimesed, kes  puutuvad kokku vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega ja kes seisavad sageli jõuetult silmitsi reaalsusega – ma tahan neid lapsi aidata, aga ei oska – võivad selle teose kaante vahelt leida tuge. Ja usun, et ka häid nõuandeid, kuidas paremini mõista ning targalt abistada kiindumushäirega last ja noort tema kasvamisel iseseisvasse ellu.

Niels Peter Rygaard ei ole oma raamatus kiindumushäiret ilustanud. Ta jagab avatult oma kolmekümne-aastasest kogemusest tulenevat praktilist teadmist, tõdedes, et vahel me ei pruugigi õnnestuda.

Need on tema sõnad: «Kui sa tahad aidata varakult hüljatud ja hooletusse jäetud last, pead töötama nagu buldooser, aga ingli tiibadega.» Seda juhtmõtet järgides otsustasime tema raamatu välja anda eesti keeles. Kui tänu Rygaardi käsiraamatule saab kas või üks kiindumushäirega laps oma olukorras paremat abi ja toetust, on meie ülesanne täidetud.

Jane Snaith

MTÜ Igale Lapsele Pere

———————————-

 

Rohkem infot info@kasupered.ee