EMA MURETSEB: on see normaalne, kui tütred näevad pidevalt isa paljalt?

Ma tahaksin alustada sellest, et mul on väga tore mees ja peale selle teema ei olegi mul talle midagi ette heita. Probleem seineb selles, et ta nimelt armastab kodus alasti olla.

Loomulikult ei võta ta end alasti kohe, kui on töölt koju tulnud. Aga näiteks kui vahetab riideid ja otsib midagi, siis ei kiirusta ta enda keha katma. Öösiti magab alasti ja kui enne magamaminekut või hommikul midagi ruttu teha vaja on, siis ta teeb seda ka alasti. Ta ise ütleb, et see on kõigest inimkeha ja igaühel on alasti keha ning seda ei peaks häbenema. Mees keeldub riideid selga panemast, sest ütleb, et need ahistavad teda. Eriti magades. 

Kui me nooremad olime, siis tundus see mulle igati okei ja eks ma isegi olin kodus aeg-ajalt alasti. Aga nüüd on olukord muutunud, sest meil on kodus kaks väikest last. Ja et veel täpsemalt sõnastada, siis need lapsed on 2- ja 7-aastased tütred, kes nädalavahetustel meie voodisse magama tulevad ja oma väikesed kehad isa ja ema kaissu keeravad. Mu mees on väga hea isa oma lastele, aga ikkagi ei meeldi mulle see mõte, et lapsed vastu tema paljast keha kaisus magavad.

Minul isiklikult on ebamugav, kui ma näen, et lapsed näevad isa paljalt. Tahan teada, kas ma olen ainuke selline imelik inimene, keda see häirib ja äkki see ongi tänapäeval normaalne, et inimesed on kodus nii, nagu tahavad? Ütlen ausalt, et häbenen seda teemat sedavõrd, et ei olegi kellelegi julgenud rääkida ja seetõttu ka kirjutasin anonüümselt.

Ma pean muidugi tunnistama, et kuna lapsed on näinud isa sünnist peale alasti, siis on see nende jaoks täiesti tavaline asi. Ja kust täpselt peakski minema see vanusepiir, kui enam ei tohi oma ema või isa alasti näha? Ühel hetkel ilmselgelt see pole enam normaalne. Kujutage ette, et lähete oma vanematele külla ja 60-70aastane isa liigub kogu oma hiilguses alasti kodus ringi. Te ju ei tahaks seda näha? Mina vähemasti küll mitte.

Kas üldse peaks oma keha häbenema laste ees? Viimase küsimuse peale vastaks minu mees kindlalt, et keha polegi vaja häbeneda. Ometigi ma ei usu, et keegi meist oleks üles kasvanud peres, kus isa liikus ringi till ripakil. 

Mul on tekkinud tunne, et mu mees on nudist. Sellised inimesed on ju olemas, kel puudub igasugune kompleks oma keha osas ja nad tunnevad end pigem riietes ahistatuna. Nudiste on ju alati olnud, kuuldavasti olid isegi nõukogude ajal Eestis nudistide rannad. Aga milleks neid vaja on? Miks peab keegi avalikult kuskil alasti päevitada saama? Täiesti mõistmatu teema minu jaoks.

Tahaksin väga teada, kuidas teistes peredes see teema lahendatud on - kas laste sünniga on riided selga tekkinud või kasvatate oma lapsi nii, et pole midagi häbeneda.

Buduaarile Liinalt