EMAD TUNNISTAVAD: just sellised on meie kõige suuremad hirmud

9 kommentaari
EMAD TUNNISTAVAD: just sellised on meie kõige suuremad hirmud

Emad muretsevad oma laste pärast terve elu, seda isegi siis, kui lapsed juba täisealiseks saanud on. Lapsed ei pruugi seda teada, kuid emaks olemine võib mõnikord tõeliselt hirmutav olla ja on palju asju, mida emad väga kardavad. Kaksteist ema tunnistasid, millised on nende kõige suuremad hirmud.

Emad muretsevad oma laste pärast terve elu, seda isegi siis, kui lapsed juba täisealiseks saanud on. Lapsed ei pruugi seda teada, kuid emaks olemine võib mõnikord tõeliselt hirmutav olla ja on palju asju, mida emad väga kardavad. Kaksteist ema tunnistasid, millised on nende kõige suuremad hirmud.

“Kardan väga, et ma pole suutnud endast parimat anda. Taoline mõtteviis avaldab mulle väga palju survet. Võiksin ju endale meelde tuletada, et elada tuleks tänases ning muretsemine pole kellelegi kasuks tulnud.”

“Minu suurimaks hirmuks on lapsest ilmajäämine või see, et mind pole nende jaoks enam olemas. Ma ei suuda ettegi kujutada, mida tunnevad need lapsevanemad, kes seda kogenud on. Kui minuga peaks midagi juhtuma ja mu lapsed on veel väga noores eas, siis ma kardan, et nad ei teagi, kui väga ma neid armastasin.”

“Mina kardan, et mu lastega võib midagi juhtuda või nad näevad pealt, kuidas minu või nende isaga midagi juhtub ja mäletavad seda elu lõpuni. Minu suurimaks hirmuks ongi see, et nad vajavad mind ja on hirmul, kuid mind pole. Mul on isegi raske seda trükkida. Maailmas on nii palju hullumeelseid lugusid ja mul on raske neile mitte mõelda.”

“Kardan kõige rohkem, et ma langetan valesid otsuseid, teen valesid valikuid ja need teevad mu lastele lõpuks halba. Mind hirmutab mõte, et ka kõige väiksem asi võib vale mõju anda või lapsi mõjutada nii, nagu mina ei taha.”

“Kardan, et me peame mõne katastroofi tõttu kiiresti põgenema. Meil on kolm last ja üpriski keeruline oleks nad kõik kaasa võtta ja kiiresti lahkuda.”

“Ma kardan seda, et mu lapsed võivad muutuda ülekaaluliseks. See võib kõlada pealiskaudselt, aga minul oli kasvades kehakaaluga pidevalt probleeme ja ma tean, kui raske see on. Mu lapsed on veel noored ja nad pole veel beebirasvast lahti saanud. Ma usun, et nad kasvavad sellest välja ja ma loodan, et see juhtub võimalikult ruttu.”

“Emaks olemine on nii tähtis ülesanne ja see kurnab mind vahel, sest mul on tunne, et mul jääb erinevatest oskustest puudu. Ma tuletan endale pidevalt meelde, et me pidimegi üksteise ellu tulema ja et ma olen tema jaoks ainuke ema.”

“Minu suurimaks hirmuks on kahetsus. Kardan väga, et vaatan tagasi ja kahetsen, et ei andnud endast piisavalt, ei pühendanud lastele piisavalt aega, ei öelnud õigel hetkel “ei”, ei lugenud piisavalt, ei näidanud rohkem armastust välja. Kardan, et jään olulistest hetkedest ilma, sest ma võin tihti väga isekalt käituda.”

“Muretsen selle pärast, millised sõbrad mu lastel olema saavad, kui nad suuremaks saavad. Ma tean omast kogemusest, et need, kellega sa kõige rohkem koos aega veedad, avaldavad sulle väga suurt mõju. Mõtlen sageli oma laste sõpradele, kuigi lapsed käivad alles lasteaias. See võib tunduda veidi hullumeelsena, aga ma ei saa sinna midagi parata.”

“Minu kõige suuremaks hirmuks on lämbumine. Selle põhjuseks on traumeeriv kogemus minu enda lapsepõlvest. Kardan, et mu lapsed võivad lämbuda ja surra. Ma oskan esmaabi anda, aga see mõte hirmutab mind ikkagi.”

“Mina kardan, et mu lapsi kiusatakse või et neist endist saavad kiusajad. Ma tahan, et neist kasvaksid lihtsalt head inimesed. Ma loodan, et nad saavad teistega hästi läbi. Ma ei taha, et nende keskkooliaeg oleks sarnane minu omale – minu jaoks olid need väga rasked aastad.”

“Ma kardan, et ma ei oska oma last piisavalt juhendada, et ta suudaks oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Mu tütar on väga hea õpilane, ta on hoopis teistsugune, kui mina omal ajal olin. Kardan, et ma ei oska teda koolitööga piisavalt aidata ja et tal jäävad seetõttu tegemata asjad, milleks ta on suuteline.”

Mida sina emana kõige rohkem kardad?

Babble.com