EMAHAAV EHK KAS kõik halb tuleb meile emalt?

17 kommentaari
EMAHAAV EHK KAS kõik halb tuleb meile emalt?

Ema ja tütre  vahel on alati väga tugev side ning iga tütar vajab emaarmastust ja usalduslikku emasuhet. Isegi ema puudumine ei leevenda seda vajadust. Emaliini pidi kandub tütrele üle nn ema poolt tekitatud haav, ehk emahaav, millesse on peitunud  tema ja ka tema esiemade naiseksolemise valu. Kui sa sellesse teadlikult ei suhtu, siis võtad kogu valu üle ja kannad edasi ka oma tütresse.

Ema ja tütre vahel on alati väga tugev side ning iga tütar vajab emaarmastust ja usalduslikku emasuhet. Isegi ema puudumine ei leevenda seda vajadust. Emaliini pidi kandub tütrele üle nn ema poolt tekitatud haav ehk emahaav, millesse on peitunud tema ja ka tema esiemade naiseksolemise valu. Kui sa sellesse teadlikult ei suhtu, siis võtad kogu valu üle ja kannad edasi ka oma tütresse.

Ema emotsionaalse tasandi suhe tütrega määrab suuresti ära tütre tuleviku ning isegi kui ema püüab varjata tütre eest oma naiselikku valu, kandub see edasi tütresse. Ema hirmud ja läbielamised saavad suuremal või vähemal määral sisse kirjutatud tütre tulevikku. Valu tekib emaarmastuse puudumisest, aga see tekib ka suurest emaarmastusest, millel on väga valed väljundid. Lähedus, mõistmine, empaatia, usaldus ja lugupidamine on kõige elementaarsemad sõnad, mis peaks iseloomustama suhet, mis tekitab tütrele võimalikult vähe haavasid. Enamik meist tunneb vähemalt mingit osa sellest valust, olles seda ise kogenud või lugedes märke oma ema pealt, kes on seda kogenud. Seda valu saab ravida ja vähendada oma tütrele edasikandumist vaid oma haavast teadlikuks saades. Kõigepealt on oluline mõista, et seda haava ja valu ei ole üldjuhul ema tütrele sihilikult tekitanud, vaid eelkõige teadmatusest ja alateadlikult või suures osas põhjusel, et tema on saanud selle oma emalt. Teiseks tasub teada, et enamik meist ei suuda elada nii, et neid haavu edasi ei kanduks ega tekiks. Emahaav tekib lapsele igast olukorrast, kus ta tunneb, et teda ei armastata, et ta pole tahetud ja kaitstud oma ema poolt, kus teda mõistetakse hukka või kus ta tunneb emapoolset konkurentsi. Neid tekib rohkem lapseeas, aga ka täiskasvanuna emaga suheldes. Emahaava täielikult vältida on praktiliselt võimatu, sest kõik meie emad on vähemal või rohkemal määral haavatud.

Emaliini haav väljendub eelkõige järgmistel sinu tunnetustel:

1. Teised on paremad: enese võrdlemine teisega ja seeläbi iseendale valu tekitamine.

2. Sul on häbitunne: pidev tunne, et midagi on sinuga valesti, sa pole piisavalt ilus, tubli, tark, sa ei vääri paremat.

3. Tagaplaanile hoidmine ja leppimine olukorraga. Sul on tunne, et sa pead olema madalamal kui muru ja teistega kogu aeg arvestama, kui sa tahad, et sind armastataks.

4. Süütunne, et sa tahad midagi enamat ja ei oska leppida sellega, mis sul juba on elus. 

Millised haavad tulevad emaliinist?

Emad annavad meile palju head, aga läbi ema poolt päritud nähtamatu haava saame lisaks ka palju sellist enda ellu, mida ükski ema oma lapsele ei taha. Selle haava kaudu tulevad me ellu näiteks inimesed, kes kohtlevad meid halvasti, sest me ise lubame seda endaga teha. Tihti võrreldakse ema ja tütre saatusi ning sageli ei suuda abieluõnne leida need, kelle ema on olnud kas üksik või elanud õnnetus abielus. Just viimane variant on see, mille puhul emad on tihti olukorda vääriti mõistnud. Kindlasti tead sinagi mõnda perekonda, kus ema-isa on elanud koos vaid laste pärast. Ometigi ei jää ühelgi tütrel oma ema valu märkamata ja tundmata ning see mõjutab suuresti ka tema tekkivaid kahtlusi oma lähisuhtes ning suhtumist meestesse. Seega võib ema küll arvata, et perekonna kooshoidmine on lastele hea, kuid tegelikult oleks tütrel palju vähem valu oma elus, kui ta oleks kurva ja väsinud ema asemel näinud õnnest säravat, hoitud ja armastatud ema.

Emaliini haavast on pärit tunne, et teised naised on meie konkurendid ning neid ei saa usalda. Suhe hoolimatu või mõistmatu emaga võib põhjustada tulevikus probleeme mitte ainult meespartnerite leidmisel, vaid ka sõbrannasuhete hoidmisel, sest need naised, kes on kogenud vähest emaarmastust, kipuvad olema sõbrannadega äärmuslikud – kas liiga kuumad või liiga külmad. See seisneb sõbrannade lojaalsuses kahtlemises või on vastupidiselt kalduvus end liiga peale suruda ja oskamatus teistele “ei” öelda.

Iseenda saboteerimine ja hirmutamine on samuti emaliini pidi liikuvad häired, sest suure tõenäosusega on ema nii iseenda kui kasvava tütre peal seda kasutanud. “Sa jääd haigeks, kui sa meeteed ei joo!” või “ Kui sa nii hilja lähed, siis ma ei luba sul enam kunagi õhtul välja minna!” on lihtsad, aga kõnekad näited, milles on näha nii emaarmastust kui emahaava tekitamist. 

Rangete emade tütred kasvavad tihti üles teadmisega, et nad pole piisavalt head. Ju on ema kasutanud seda taktikat, et last motiveerida, võrreldes teda teiste lastega või seades silmapiirile iseenda sihte, rõhutades ja analüüsides lapsega pidevalt tema nõrku kohti ja ebaõnnestumisi. Seejuures aga on varju jäänud kogu teine pool – kiitus ja tähelepanu pööramine saavutustele. Nii sirgubki noor naine, kes näiteks oma töös hoiab pigem tagasi, sest ema ei ole õpetanud teda saavutustest rõõmu tundma, vaid on pigem pidevalt meelde tuletanud, et eksimine, iseseisev tegutsemine ja riskimine on halb. Alati pole selleks isegi vaja ema, kes tütrele valesid sõnu lausub – piisab sellest, kui tütar näeb, kuidas ema iseennast piitsutab ning oma nõrkusi tugevustest tähtsamaks peab.

Ka suur soov domineerida on pärit emaliinist. Samuti seostatakse toitumishäireid, depressioonihoogusid ja sõltuvusi emaliinist tuleva haavaga. 

Kuidas muuta oma elu nii, et sinu poolt edasiantav haav oma tütrele oleks võimalikult väike?  

Kõige olulisem on tõsta oma teadlikkust ning harjutada end mõttega, et kõik, mis juhtus minevikus, peab jääma minevikku. Kuigi me ei saa kunagi tegelikult põgeneda oma mineviku eest ega seda maha matta, siis tuleb anda endale aru, et nende ebameeldivate tunnete haavad on nii sügavad ja võivad peituda sajanditetagustes esiemades, et nende algset allikat tuvastada ja korda teha pole üldjuhul võimalik. Kui suhtume emaliini haava teadlikult, siis hakkame märkama ka oma ema juures seda haava valu, mille tema on pärinud oma emalt ning mis pole midagi muud kui üks muster, millega sina ei tohi enam lihtsalt kaasa minna.  

Üks tõde, millele tuleb veel näkku vaadata, on asjaolu, et ükski tütar ei saa oma ema päästa ja sõltuvalt ema teadlikkusest võib sel teemal temaga rääkimine teie suhteid vaid keerulisemaks muuta. Küll aga saab iga naine iseennast säästa ja oma tütart päästa. Abi võib olla terapeutidest, aga ka googeldades leiab palju head infot märksõnade mother wound alt. 

 

Marge Tava

Ilmunud ajakirjas Buduaar