Emme, mul pole und…

Väikeste laste õigel ajal magama mitteminemine on üsna levinud probleem. Umbes 20% lapsi vanuses 1-3 eluaastat ning ligikaudu 10% 4-5aastaseid lapsi kannatavad niisuguste unehäirete all. Need probleemid ja katmata unevajadus, mis nendega kaasneb, seostuvad sageli mitmesuguste muude käitumisprobleemidega ning need mõjutavad kogu perekonna elukvaliteeti, mõjudes sageli halvasti ka lapsevanema tervisele.

Esimene samm tõrkumise vastu on luua oma lapsele magamamineku rutiin. Une-eelsed regulaarsed tegevused on väga tähtsal kohal turvatunde tekitamisel. Need peaksid kokku võtma aega umbes 30- 40 minutit ja nende hulka võiks kuuluda näiteks vanniskäik, hambapesu, unejutu lugemine, videvikutunni pidamine, palvetamine, unelaulu laulmine jne. Sul tuleb ka otsustada, kas magamineku rutiini hulka kuulub magamistoa ukse sulgemine või selle lahtijätmine, kas tuled jäävad ööseks põlema või kustutatakse jne. Sul tuleb olla nii järjekindel kui võimalik - ettemääratud rutiini täitmine loob lapsele turva- ja kindlustunde. Sa pead reeglid varakult läbi mõtlema ja paika panema, et saaksid neid sobival ajal lapsele selgitada.

Ütle, et kui ta neist kinni ei pea, siis jääb ta sel õhtul millestki ettenähtust ilma ( näiteks, et istud tema voodiserval lühemat aega, kui varem kokku lepitud, loete vähem lehekülgi muinasjuturaamatust jne.) Turvatunnet sisaldav lohutav ese (näiteks kaisuloom või muu armas ese, mida saab kaissu võtta) on suurepärane abivahend, mis võib teie asemel lapsele turvatunnet anda. Kaisuloom on normaalne ja positiivne asi iga lapse elus ja seda tuleb tunnustada - MITTE KUNAGI ei tohi seda naeruvääristada. Laps võib kaisuloomast tuge otsida, kui tunneb end üksi, vajab lohutust või tahab kellegi erilise seltsi. Kaisuloomal võib olla asendamatu roll magamamineku rutiinis. Võid näiteks lapsele öelda: "Võta nüüd oma sõbrake kaissu ja loeme koos unejuttu. Siis lähen mina oma tuppa ja tema jääb minu asemel kuni hommikuni sulle seltsiks."

Kui lapse magamamineku rutiini hulka kuulub see, et jääd tema juurde kuni ta uinub, ole kindlasti oma tavapärastes, mitte ööriietes, ning istu või hetkeks tema kõrvale teki peale, mitte selle alla. Nii saab laps aru, et te jäätegi kuni tema uinumiseni, nagu kokku lepitud, mitte kogu ööks. Ära luba ega vihja midagi muud. Kui seda teed, siis võib laps tunda, et jätsid ta maha, kui ta ärgates avastab, et sind polegi.

Lapsele tuleb selgeks teha, et kui magamamineku rutiin on läbi tehtud, ei ole enam lubatud magamistoast välja minna, tulesid põlema panna ja mängima hakata ega ringi kõndida. Loomulikult tuleb öelda, et kui peaks juhtuma midagi ohtlikku või kui tal hakkab halb, siis on lubatud neid reegleid rikkuda. Siiski on tark lisada magamamineku rutiinile sellised soovid nagu "palun juua" või "palun kempsu". Sellisel juhul jääb ära võimalus manipuleerida vanemaga või haarata kontroll enda kätte pärast seda, kui on juba " head ööd" soovitud. Räägi lapsele, milline on hea magaja, ning kinnita, et oled vahepeal veendunud, et tema magab kuni hommikuni ilma vahepeal ärkamata.

Kui väikelaps soovib kindlameelselt ärkvel olla ka siis, kui magamamineku rutiin on lõpetatud, siis on see tema valik ja seda tuleb austada. Sa võid lapsele öelda, et tal tuleb voodisse heita ja sinna jääda, kuid käsu peale ei jää magama keegi. Ta võib tahta näidata, et kontrollib ise oma keha, ning ümiseda, laulda, istuda, vilistada või muul moel mõista anda, et ta ei kavatsegi magama jääda. Kui ta nii teeb, siis pane lihtsalt uks kinni, et tema tegevus teisi pereliikmeid ei segaks. Üsna pea jääb ta magama, ilmselt pigem varem kui hiljem, kui mõistab, et teid tema käitumine ei kõiguta. Kui soovid teda aidata, võid sisse seada tähekeste süsteemi - iga jonnimata magamamineku eest üks täheke, mida võib koguda ja teatud aja pärast millegi tema jaoks olulise vastu vahetada.

Triin Tisler