Et lapse uni tuleks rahulik ja kosutav…

Uni on lapsele äärmiselt tähtis, see taastab ta jõuvarud. Kolmeaastased ja vanemad lapsed aga suhtuvad magamisse hoopis teisiti. Nemad peavad seda kahetsusväärseks takistuseks oma tähtsale tegevusele, seepärast kujuneb lapse voodissepanekust nii mõnigi kord tõeline lahing, mis ähvardab venida igal õhtul paari-kolme tunni pikkuseks. Järgnevad soovitused aitavad lapsevanematel muuta lapse magamaminek meeldivaks perekondlikuks elamuseks kõigile.

Une kestus

Lapsed vajavad keskmiselt 11- 12 tundi und ööpäevas. Mõned lapsed saavad need tunnid kätte ainult öösel, teised magavad ka päeval. Päeval on parem panna laps magama kohe pärast lõunasööki, kui mäng pole teda veel kaasa haaranud. Hilisem uni võib päevarežiimi keerulisemaks ajada. Pärast und on lastel vaja üleval olla 4- 6 tundi, kuni nad väsivad ja tahavad uuesti magada. Kui laps jääb päeval magama hilisemal kellaajal, tuleb vanematel tema õhtuse magamamineku aeg edasi lükata. Mida rohkem lapsed päeval magavad, seda vähem und vajavad nad öösel.

Laps vajab kindlasti kui mitte und, siis vähemalt pärastlõunast puhkust. Üks variant on nö. videopuhkus. Pane lapse jaoks käima üks pooletunnine meelelahutuslik (mitte hirmuäratav) videofilm. Väikelapsele meelib eriti, kui ka ema viibib kusagil läheduses - loeb, kirjutab või kas või puhkab. Teine moodus on rahulik ajaveetmine. Vali välja asjad, millega laps saaks sel ajal tegelda. Need võiksid olla joonistustarbed, kuubikud, nukud jm. Samuti võib lahendada mõistatusi, lugeda või lihtsalt muusikat kuulata.

Magamamineku kapriisid

Paljud lapsed näitavad üles kangekaelsust ja jonnakust, kui neid magama saadetakse. Neil on raske lülituda tormiliselt mängumaalt otsekohe ümber rahulikule ja vaiksele unemaale, seepärast, mida lähemal õhtule, seda rohkem on vaja leida lapse jaoks selliseid tegevusi, mis maandavad tema mängutuhina. Ta peab rahunema pärast seda, kui on näiteks terve päeva ringi jooksnud. Hea oleks lugeda lapsele raamatut või mängida temaga lauamänge.

Õpeta laps kella tundma, et ta teaks, millal on aeg magama minna. Siis pole kellaaeg tema jaoks enam mingi abstraktne mõiste, mis just nagu väljendaks üksnes vanemate tahet. Anna lapsele pisike preemia, kuid ta suundub õigel ajal voodisse. Näiteks võib kasutada kleepse. Laps saab igakord kleepsu, kui läheb õigel ajal ilma jututa voodisse. Vanemad võivad lapse jaoks välja mõelda mõne erilise autasu, kui tal on näiteks viis kleepsu järjest välja teenitud.

Voodissemineku rituaal

Rahulikule ja meeldivale unele ülemineku jaoks tuleb eraldada umbes 20-30 minutit. Ideaalne oleks, kui last paneksid magama mõlemad vanemad. Siis ei lase laps end kõrvalistest häältest häirida. 

Igas peres on kindlad magamamineku rituaalid. Mõnedes peredes loetakse lastele enne magamajäämist raamatut, teises arutatakse päevasündmusi, kolmandas aga kuulatakse muusikat. Siin tuleks arvestada lapse soove ja lasta tal endal välja valida laulu või raamatut.

Koletised

Öösel jääb laps oma hirmudega üksi. Neis tekitab ärevust mõni juhtum lasteaias, läbisaamine õdede-vendadega või muu probleem. Hirmu võib esile kutsuda ka pimedusekartus. Väikelapse elav kujutlusvõime maalib koletisi voodi alla ja kummitusi kardina taha. Vanemad peavad last veenma, et teda ei ähvarda miski, kinnitama, et nad kaitsevad teda alati. Ole lapsega kannatlik ja lahke. Voodi kõrvale lauale pange "koletise peletaja" (näiteks plastmassist veepüstol). Samuti võib "valvepostile " panna pehme mänguasja.

Kindlasti pole soovitatav igal õhtul koletise otsinguil kogu tuba läbi kammida. See pigem hirmutab kui rahustab last. Laps teeb järelduse - küllap on koletis nii kaval, et võib ninapidi vedada isegi tema imelisi vanemaid. Piisab, kui vaadata ruttu voodi alla ja kardina taha, et demonstreerida oma usku lapse jutustusse ja valmisolekut teda kaitsta.

Lapse uni peaks olema rahulik ja kosutav. Vanemad peavad rakendama kõik jõud selleks, et nende laps hästi magaks.

Triin Tisler