HELEN KÕPP emmede tõehetkes:”Ma ei poolda kasvatamatust!”

Blogija Helen Kõpp on tubli ema oma pisikesele tütrele, kes sellel aastal juba aastaseks saab. Helen tunnistab emmede tõehetkes, et laps on õpetanud talle enesekindlust ning enda esikohale seadmist. Lisaks räägib naine, et emaduse juures on kõige häirivamaks magamatus ja öösiti üles ärkamine – kõige muuga tuleb edukalt toime. 

1. Kas oled kunagi tundnud, et oled emana läbi kukkunud?

Igal emal võib-olla tunne, et ta on mõnikord läbi kukkunud, aga tegelikult saab seda hinnata alles siis, kui laps on täiskasvanu. 

2. Kas laps on sulle avalikus kohas piinlikkust valmistanud?

Mu laps on alles alla aastane, seega suurt piinlikkust ta polegi saanud valmistada, näiteks poes siruli heitmisega. Muidu avalikus kohas on ta röökinud küll täiest kõrist – jonninud, kui ma pole talle midagi kätte andnud või midagi käest ära võtnud, mida süüa ei tohiks. Aga mul pole piinlik seepärast! Mõnikord on lapse jonn väsitav, mõnikord isegi ajab mind naerma. Aga tegelikult peab ta ennast avalikult üldiselt suurepäraselt üleval. 

3. Kas sinu laps on sulle midagi õpetanud?

Mu laps on õpetanud mulle enesekindlust, enda eest seismist ning enda esikohale seadmist, sest kui ma sean ennast (mitte teisi inimesi) esikohale, siis koos sellega sean ma tegelikult esikohale just oma lapse. Me oleme sümbioosis.

4. Kas oled pidanud lapse pärast millestki loobuma?

Lapse pärast peab mõneks ajaks oma osadest tegevustest loobuma, aga see on ikkagi ajutine, kuni ta abitu beebi on. Edaspidi lihtsalt läheb oma elu edasi ja huvitavamaks.

5. Kas pead oma last teistest lastest paremaks?

Ei, ma ei pea kedagi kellestki paremaks.

6. Kas tunned vahel puudust sellest elust, mis sul enne lapse saamist oli?

Eks ma ikka tunnen puudust just vabadusest, et mul poleks kohustust kahe inimese eest korraga hoolitseda. Lähen millal, kuhu ja kauaks ma ise tahan –selline oli kõik enne. Nüüd on mõni piirang peal, näiteks lapse söögiajad. Ka ajastan oma sõidud tema uneajale. Kõige tüütum on last riietada ja tassida. Muu on igati normaalne ning kui laps õpib ise riietama ning käima, saan vabadust juurde – ainult valva! Tassimist on vähem.

7. Kas oled kunagi oma lapsele nutiseadme andnud, sest sa ei viitsi temaga tegeleda?

Mu laps näpib pidevalt ise kõikide järelvalveta jäänud nutiseadmeid. Ning mul vastupidi – ma hoopis keelan tal nutiseadmeid üksinda kasutada. Aga telefoni abil oli last hea roomama motiveerida. Panin näiteks telefoni toa teise otsa põrandale ning laps hakkas selleni roomama. Ma ei tea, miks ta nii väga telefoni armastab, aga ma väga ei raatsi talle seda kätte anda, kasutan seda ikkagi pigem motiveerival eesmärgil. Talle väga meeldib ka selfie´sid teha. 

8. Kas oled tundnud, et pärast lapse sündi pole sul enam üldse oma aega?

Eks vaba aeg ole kadunud rohkem küll lõõgastavate ning süvenemist nõudvate tegevuste arvelt. Mediteerida pole võimalik, loovatest tegevustest rääkimata, nagu maalimine või õppimine. Tegelikult magamatus ning öösel sageli ärkamine on kõige häirivam. Kõige muuga tuleb edukalt toime.

9. Kas oled kunagi oma lapse peale armukade olnud?

Ma pole kunagi oma lapse peale armukade olnud. 

10. Kas oled kunagi last ettekäändena kasutanud, et mingist tüütust kohustusest vabaneda?

Laps pole isegi ettekääne tüütutest kohustustest vabaneda, vaid tõde. Ma ei saa enam energiat raisata mitteperspektiivikatele mõttetustele. 

11. Kas pooldad vabakasvatust ja lased oma lapsel kõike teha, mis tal pähe tuleb?

Vabakasvatus pole defineeritud kui see, et lased lapsel kõike teha, mis pähe tuleb. Selle nimi on ikkagi kasvatamatus. Ning ma ei poolda kasvatamatust. Laps vajab eeskuju ning motiveerivat suunamist. Vabakasvatus on suurte valikute andmine ning vähe ülemus-alluv suhet, aga paljud ajavad vabakasvatuse segamini mitte kasvatamise ehk kasvatamatusega. Ning ütlevad, et pooldavad vabakasvatust, kui ei saa lapsele üldist viisakust õpetada.