Kaheaastaste käitumisprobleemid lahenevad rääkima õppimisel

Kaheaastaste käitumisprobleemid lahenevad rääkima õppimisel

Lapse esimestele sõnadele ja rääkima õppimisele elab pere väga hoogsalt kaasa. Umbes oma teisel eluaastal kasutab üks keskmine laps oma sõnavaras ligi 50 sõna, luues 2-3sõnalisi lauseid. Lapse väljendusoskuse arenemist ootavad vanemad muutuvad sageli murelikuks, kui nende laps ka kolmandaks eluaastaks vastavale tasemele pole jõudnud, kuid Austraalia teadlastel on neile rahustav sõnum: enamik hilisema kõnearenguga lapsi saavutab kooliikka jõudes eakaaslastega sama taseme ning probleemid rääkima õppimisega mingeid hilisemaid käitumis- või psüühikaprobleeme kaasa ei too. 

Lapse esimestele sõnadele ja rääkima õppimisele elab pere väga hoogsalt kaasa. Umbes oma teisel eluaastal kasutab üks keskmine laps oma sõnavaras ligi 50 sõna, luues 2-3sõnalisi lauseid. Lapse väljendusoskuse arenemist ootavad vanemad muutuvad sageli murelikuks, kui nende laps ka kolmandaks eluaastaks vastavale tasemele pole jõudnud, kuid Austraalia teadlastel on neile rahustav sõnum: enamik hilisema kõnearenguga lapsi saavutab kooliikka jõudes eakaaslastega sama taseme ning probleemid rääkima õppimisega mingeid hilisemaid käitumis- või psüühikaprobleeme kaasa ei too. 
Andrew Whitehouse´i juhitud uurimus on üks esimesi pikaajalisi esinduslikke uurimusi selles vallas. Uuringu järeldused põhinevad 1387 lapse käekäigu kohta kogutud infol. Uuringusse kaasatud 2aastaseid lapsi jälgiti kuni nende 17aastaseks saamiseni. Uuringus osalenud lastest 142 (iga kümnes) olid hilisema kõnearenguga. 
Whitehouse´i sõnul kaheaastased, kelle kõnelema õppimine viibib, kogevad küll rohkem käitumuslikke ja emotsioonidega seotud probleeme, kuid lapse kasvades need mured lahenevad. Tema uuringu tulemused viitavad, et kaheaastase käitumisprobleemid tulenevad emotsionaalsetest raskustest, mida laps enese väljendamisel tajub. Enamus tema uuringus osalenud kaheaastaselt kõnelemisega kimpus olnud lapsi jõudis eakaaslastele koolimineku ajaks järgi ning kõnelise väljendusoskuse edenedes kadusid ka varem painanud frustratsioon ning psüühilised probleemid. 
Laps, kelle keeleline eneseväljendusoskus viibib, võib oma vanematele palju muret tekitada, kuid Whitehouse soovitab vanemail mitte üleliia muretseda ning pingutada selle nimel, et last ümbritsev keskkond aitaks rohkem keele õppimisele kaasa. Ta soovitab vanemail lastega rohkem mängida, rääkida, suhelda ning neile ette lugeda. 
Siiski mitte kõik väikelapsena kõnelemisel raskusi kogenud lapsed ei suuda neid koolieaks ületada, kuid selliste laste osakaal on väga väike. Juhul, kui lapsel on ka kooli ajal kõnelemisega seotud probleeme, on tal ka käitumisprobleemid ning otsida tuleks spetsiaalset abi. Järgmiseks teadusliku uurimuse eesmärgiks ongi Whitehouse võtnud välja selgitada, kuidas neid väheseid, kelle puhul kõneprobleemid jäävad kestma kogu eluks, võimalikult varases eas ära tunda. 

 

 

Triin Tisler

Sarnased artiklid