Kogenud õpetaja annab nõu: mida teha, et lapsel kooliaasta valutumalt algaks

Kogenud õpetaja annab nõu: mida teha, et lapsel kooliaasta valutumalt algaks

Uus kooliaasta on alanud! Osade laste ning nende vanemate jaoks on see esmakordseks kogemuseks, teiste jaoks juba üsna mitmes kord. Olenemata sellest, kas sinu laps on alles koolitee alguses, keskel või näeb silmapiiril juba selle lõppu, on õppeaasta algus väga olulise tähtsusega aeg, mille vältel tekib palju erinevaid küsimusi. Milliseks see algus kujuneb, oleneb paljudest asjadest. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kauaaegne õpilaste lemmik, inglise keele õpetaja Gaida Kabral, annab nõu, millele tuleks kohe aasta alguses, kuid ka veidi hiljem, erilist tähelepanu pöörata. 

Uus kooliaasta on alanud! Osade laste ning nende vanemate jaoks on see esmakordseks kogemuseks, teiste jaoks juba üsna mitmes kord. Olenemata sellest, kas sinu laps on alles koolitee alguses, keskel või näeb silmapiiril juba selle lõppu, on õppeaasta algus väga olulise tähtsusega aeg, mille vältel tekib palju erinevaid küsimusi. Milliseks see algus kujuneb, oleneb paljudest asjadest. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kauaaegne õpilaste lemmik, inglise keele õpetaja Gaida Kabral, annab nõu, millele tuleks kohe aasta alguses, kuid ka veidi hiljem, erilist tähelepanu pöörata. 

Kuidas laps ennast tunneb? Kas tal on oma asjade üle juba kontroll: teab ta, kus sahtlites või riiulitel asjad on? Millised hirmud tal on? Kuidas ta muutustele tavaliselt reageerib? Kui seltsiv ja avatud laps on? Kas talle meeldib lugeda? Kui palju on tal tahtmist liigutada, ennast arendada? Mis huvid tal juba on? Millised ta soovid on, millest ta unistab? Kas lapsel on mingeid kohustusi? Kas kellaaegadel on tema jaoks tähendus? Millised on tema nõrgad küljed? Kas laps oskab üksi vastutustundlikult käituda? Kas vanemad saavad oma rollidega hakkama? Kas alustavale koolilapsele leitakse piisavalt aega ja tähelepanu? Kõigile eelnevatele küsimustele tuleks oma lapse eripärasid arvesse võttes vastused leida.

“Kui peres on mitu koolilast, siis on vanemal aeg taas mentoriks muutuda. Esimestel aastatel tuleks rahulikult, kindlameelselt ja rõõmsalt oma last juhendada. Koolide nõuded on reeglina nähtaval. Alates septembrist saab lihtsast elust ning puhkusest paralleelelu.”

“Kui peres on juba eelnevalt koolilapsed, siis näiliselt keerulised küsimused saavad vastused ja dramaatilisi hetki tuleb pigem mingitele olukordadele reageerimisest. Oluline on jälgida, milliseks kujuneb turvavõrk koolilapse ümber kodu ja kooli koostöös, kas laps saab oma elu ning ei muutu mingiks vanemate unistuste realiseerijaks.”

“Kui kooliteed alustab esimene laps, siis on paanilisi momente ilmselt rohkem. Iga laps on väga tähtis nii koolile kui vanematele. Üks tähtsaimatest võtmesõnadest on koolirõõm: kuidas see kooliaeg võimalikult kaua rõõmsana hoida. Loomulikult on tähtsad ka kõikvõimalikud osapooltevahelised kokkulepped – koostöö. Kui pere koostöö ja armastus peegeldub lapses üsna selgelt, siis kodu ja kooli koostöö kajastub veidi hiljem. Seda siis hinnetes, käitumises, sõprades, õpioskuste arenemises,” teab õpetaja. 

“Minu soovitus on lihtsalt rahulikuks jääda ja võimalikult palju positiivsust leida. Olgu see siis tunnustamine kordaläinud päeva või tehtud targa otsuse puhul. Teretulnud on ka uued vahvad rutiinid, mis hea tunde tekitavad: hommikune kallistus, lauamängud, ühine teejoomine, jalutuskäigud, kasvõi varvaste massaaž.”

Kuid koolis käimise eesmärk pole pelgalt hinnete saamine. “Nähtamatuid asju, mida me peene nimega pehmeteks väärtusteks nimetame, on hoopis rohkem. Kolmas soovitus olekski neid otsida ja luua. Retsepti siin ei ole, kõik tuleneb lapse loomusest, sest hoiakud kujunevad aegamööda. Kas see on eeskuju saamine kodust või koolist, tegevused, järk-järgult omandatav elukogemus… Laps peaks aega saama, et olla ja kujuneda.”

“Üks soovitus on veel! Kuna esimesed aastad lähevad kiiresti meelest, siis tuleks seda aega võimalikult palju jäädvustada. Tekitada mälestusi kas siis piltides, päevikutes, videopildis või juttudes. Aeg-ajalt tuleks lapsega koos meenutada, et kuidas see siis oli, kuidas tema koolitee alguse sai ja kuhu ta tänaseks jõudnud on. Hästi tore mõte on ka salamisi mingisse karpi rõõmsate asjade kogu tekitada. See võib koosneda piltidest, kirjadest, kaartidest või põnevate ekskursioonide piletitest. Hiljem neid asju vaadates ja möödunud hetki meenutades saab õnnetunde uuesti läbi elada. Häid asju tuleb alati meeles hoida!”

Õpetaja Kabral soovib kõigile õpilastele, peredele ja kolleegidele suurepärast kooliaasta algust!  

 

Buduaar.ee