Kuidas aidata lapsel eesmärke saavutada?

Kui meil on eesmärgid, mille poole püüelda, siis tunneme, et omame ümbritseva maailma ja oma saatuse üle mingisugustki kontrolli. Kuigi lapse eesmärgid võivad meie suurte eluplaanide kõrval tunduda tillukesed, on nad tema enesekindluse kasvu jaoks niisama tähtsad, andes elule mõtte ja suurendades turvatunnet.

Seitsmeaastasel võib ju olla eesmärk ujuda veerandi lõpuks järjest kolm basseinipikkust sama suur väljakutse kui finantsjuhile kolme aastaga investeeringu tasategemine. Julgustades oma lapsi eesmärke püstitama, peame arvestama paljude teguritega, kui tahame, et tähtede poole püüdlemine nende enesekindluse kasvu õhutaks.

Laste eesmärgid võiksid olla järgmised:

Isiklikud. Alati püstitatud just konkreetse lapse võimeid silmas pidades. See tähendab, et kaheksa ühevanuse ja samasuguse lapse eesmärgid võivad olla väga erinevad. Tuleb iga hinna eest hoiduda ka võrdlusest teistega. Lõppude lõpuks peavad meie lapsed ju elama maailmas, mis hindab neid oma standardite järgi, ning lapsed peavad sellega arvestama, ükskõik kui ebaõiglane see mõnikord ka poleks. 

Realistlikud ja elulähedased. Lapsed peavad teadma, et kuigi nende kehas ja meeltes on tohutu hulk võimeid, on igaühel siiski omad piirid. Kui julgustad lapsi püstitama eesmärke, mis on nende jaoks liiga suur väljakutse, võib see nende enesekindlusele halvasti mõjuda.

Osadeks jagatud. Jagatud väga väikesteks sammudeks, millega on võimalik toime tulla. Kõige kindlamat liiki enesekindlus on ehitatud järjepidevale saavutuste reale, milles igaüks viib lapse põhieesmärgile ikka lähemale ja lähemale. Ideaalis peaks iga järgmine samm eelmisest vaid pisult keerulisem olema, nii et õnnestumise võimalus oleks suur. Iga sammu astumise vahel peaks olema lühike ajavahemik,  et eelmise sammu edust johtuva energiavoo saaks suunata järgmise sammu astumisse.

Tunnustus peaks järgnema võimalikult kohe pärast iga sammu astumist. Tunnustus on tõenäoliselt edukaks saamise kõige enam motiveeriv ja abistav vahend. See preemia ei pea sinu pangakontot tühjendama ega laste hambaid kahjustama.  Tegelikult on lihtsaim regulaarne tunnustamine, näiteks lisaks lubatud mänguaeg või kallistus palju efektiivsem kui kauged unelmad mägirattast või punasest Ferrarist. Laste kasvades võid neid julgustada ka ise korraldama enda stimuleerimist, sest enesetunnustus mõjub nende enesekindlusele isegi paremini.

Paindlik tunnustus. Sellepärast, et lapsed kiiresti arenevad, peavad nende eesmärgid muutuma palju kiiremini kui meie omad. Ära sekku lapse vajadusse ja õigusesse sagedasti meelt muuta. Oluline on kontrollida, et nad mingit sihti lihtsalt ei hülga, vaid üritavad seda asendada uuega, mis võib olla veelgi suurem ja põnevam väljakutse ning seetõttu rohkemgi rahuldust pakkuda, kuigi enne seda võivad nad vajada loomingulist ja kohustustevaba puhkuseperioodi.

Respekteeritud tunnustus. Ükskõik kui tühised, kummalised või võõristavad need eesmärgid meile võivad näida. Hoolitsevatele vanematele, kes mitte kunagi teadlikult ei halvusta oma laste eesmärke, tundub see loomulik. Kuid isegi kõige hoolivamad meist teevad mõnikord vigu ise sellest aru saamata. Me võime avastada, et kiusame last mingi kinnisidee pärast, et pöörame liialt suurt tähelepanu eesmärkidele, mida me ise mõistame või mille saavutamisse oleme investeerinud või lihtsalt jätame tähelepanuta lapse väikesed edusammud.

Harjutus: Minu laste eesmärgid

* Tee nimekiri eesmärkidest, mis lastel hetkel on ja kontrolli neid eespool antud juhtnööride alusel.

* Kuu aja pärast rääkige oma lastega nelja silma all sellest, millised on nende tulevikuunistused nüüd. Seejärel aruta koos lapsega, kas unistused ja eesmärgid on varasemaga võrreldes muutunud või samaks jäänud. Kui unistused on samad, siis proovige, kas suudate koos välja töötada nendele eesmärkidele lähemale viivaid samme.

Buduaar.ee

Allikas: G.Lindenfield "Confident child"