Kuidas arendada lapse suhtlemisoskust?

Kuidas arendada lapse suhtlemisoskust?

Hea suhtlemisoskus on enesekindlatele inimestele vajalik vahend. Kahjuks ei anta seda sündides kaasa, vaid seda tuleb õppida. Enamik lastest on väiksed jutupaunikud ja armastavad alustada vestlust igaühega, kellega nad kohtuvad. Suureks saades tekib sellistel loomupärastel vestlejatel, isegi kui neil on kõrge enesehinnag, selline hirm teistega rääkimise ees, et nad muutuvad väga omaette hoidvaks ja üksildaseks. Mis siis valesti läheb?

Hea suhtlemisoskus on enesekindlatele inimestele vajalik vahend. Kahjuks ei anta seda sündides kaasa, vaid seda tuleb õppida. Enamik lastest on väiksed jutupaunikud ja armastavad alustada vestlust igaühega, kellega nad kohtuvad. Suureks saades tekib sellistel loomupärastel vestlejatel, isegi kui neil on kõrge enesehinnag, selline hirm teistega rääkimise ees, et nad muutuvad väga omaette hoidvaks ja üksildaseks. Mis siis valesti läheb?

 

Päris tihti on põhjuseks see, et need lapsed ei õpi edasi liikuma väikelapse vestluse tasemelt, mis tegelikult koosneb teistele rääkimisest, peaaegu olenemata sellest, kas teine ka kuulab. Seetõttu leiavad nad üha vähem inimesi, kes soovivad nendega vestlusesse laskuda, ja aegamööda kaotavad nad oma loomupärase kalduvuse lobiseda. Kui lapsel paistab selline probleem tekkivat, võid teda aidata sellega, et:

 

* Lase neil harjuda väga varasest east peale, rääkides nendega ja andes neile võimaluse kohtuda paljude erinevate inimestega, kes lastega rääkida ka tahavad (vältides neid, kes arvavad, et lapsi peab olema näha, mitte kuulda).

 

* Paranda kuulamisoskust. Palu neil end mitte katkestada, vaid hoolikalt kuulata. Kui oled lõpetanud, lase neil korrata, mida sa rääkisid, või oma sõnadega öelda, millest sa nende arvates rääkisid. Kui nad on vanemad, julgusta neid seda ilma küsimata tegema ka teiste inimestega. Seda tehes oled neile õpetanud väga olulise oskuse, mida psühholoogid kutsuvad reflektiivseks kuulamiseks.

 

*Nõua viisakaid kombeid, näiteks ära luba neil rääkida täis suuga ja nätsu mäludes, keela ka teiste jutule vahele segamine või mistahes muu käitumine, mis tavaliselt inimesi solvab ja vestlust takistab.

 

*Selgita kultuuride erinevusi ning demonstreeri, kuidas kohandada oma vestlusstiili erinevatele inimestele ja erinevatele situatsioonidele sobivaks.

 

*Hinda ka tühjast-tähjast lobisemist. Kui lapsed hakkvad sõprussuhteid looma, võid selgitada niisama lobisemise väärtust. See aitab meil lõdvestuda ja paljusid erinevaid inimesi tundma õppida ning kaitseb selle eest, et vestlus ei muutuks liiga isiklikuks ega sügavaks, enne kui suhe selleks valmis on. Kui sul on teismelised lapsed, kelle meelest lobisemise-mängu on raske alustada, aita leida teemasid, mida nemad võivad vestluse algatamiseks kasutada (nt kohal viibivate inimeste arv, ilm, spordisündmus, muusika jne.)


* Selgita mitteverbaalset keelt ja õpeta, sellel on kuulajale suurem mõju kui sõnadel, mida kasutame. Aita neil oma kehakeelest teadlikuks saada ja seda ka teiste juures märgata.


* Aita lapsel otsustada, milline huumor on sobiv või sobimatu, andes neile ausat tagasisidet selle kohta, kuidas nad huumorit kasutavad.

 

* Räägi enese avamisest ja anna neile teada, et see on üks parimaid viise panna ka teisi inimesi ennast avama ning lähedasemaks ja isiklikumaks muutuma. Kuid veendu, et laps mõistaks ohtusid, mis kaasnevad liiga kiiresti liiga sügavasse vestlusse sattumisega.

G. Lindenfield “Confident child”

 

 

Triin Tisler