Kuidas kergendada lapsest lahkumist?

Sellest hetkest alates, kui nabanöör läbi lõigatakse, koosneb elu lahusolekutest. Igas uues arenguastmes kerkib päevakorrale midagi uut. Tahke toidu söömine viib võõrutamisele emarinnast, roomamine ja käimaõppimine vähendavad süleskandmist. Pikal teel täiskasvanuks saamisel on ees palju muidki lahusolekuid: esimene hommik lasteaias, esimene öö lastelaagris, esimene päev ülikoolilinnas. Aidates lapsel toime tulla lahusolekuga juba praegu, on teil mõlemal hiljem kergem hakkama saada.

Kui pead lahkuma ja jätma lapse hoidjaga, on kõige raskem öelda head aega. Et seda pisut kergendada, proovi järgmist.

* Säti end varakult valmis, kui võimalik, siis nii vara, et saaksite enne lahkumist veel pisut aega koos olla. Kui sa viimast pooltundi kodus veedad duši all või riietudes, hakkab laps end juba siis mahajäetuna tundma, kui sa tegelikult veel kodus oled, ja kui lahkud, tunneb ta end täiesti hüljatuna. Püüa hoiduda meeletust ringitormamisest viimasel minutil. See ei väsita mitte ainult sind ennast, vaid ajab ka lapse segadusse. Pigem istu lapse juures, loe talle, mängige või istuge niisama koos.

* Otsi lapsele mingi tegevus, enne kui väljud. Paku välja mõni tore ja köitev tegevus, mida laps võiks koos hoidjaga teha. See ei pruugi ära hoida lapse nuttu, kuid annab talle midagi, mille juurde tagasi pöörduda, kui oled läinud.

* Jäta lapsele midagi, mis sind meelde tuletab - olgu see siis padi, pleed või isegi huulepulgasuudluse jälg käeseljal. Midagi, mis on sinu oma, võib aidata mudilasel lahusolekuga toime tulla. Kui see aga teeb lapsele asja raskemaks, siis tasuks see ära jätta.

* Jäta dramaatilised head aega ütlemised filmidesse. Lahku nagu tavaliselt. Kui sul on süütunne või muretsed, ära seda lapsele välja näita. Seleta talle lühidalt, et lähed välja ja tuled kohe tagasi. Näiteks võid öelda, et kui naased, siis hakkate koos raamatut lugema või filmi vaatama. 

* Lase lapsel endale järele lehvitada. Isegi kui lapse lehvitamisega kaasneb nutt või laps üldse keeldub lehvitamast, naerata veenvalt, lehvita rõõmsalt ja lahku.

* Ära kindlasti kavalda last üle. Kuigi tekib kiusatus majast salaja välja hiilida, kui laps ei märka või magab - siis ära tee seda! See muudaks lapse veelgi valvsamaks ja ebakindlamaks järgmisel korral, kui püüad lahkuda. Selle asemel kujunda välja lahkumisrituaal, mis aitab lapsel end kindlamalt tunda. 

Pea meeles:

* Hoia oma kurbus kontorilli all. Väikesed lapsed püüavad vanemate kurbust ja emotsioone nagu radarid. Pea meeles, et sinu vastumeelsus laps koju jätta on sinu näost, kehakeelest ja hääletoonist aimatav. Kui ta sinu negatiivsed emotsioonid kinni püüab, saavad tema hirmud hoogu juurde ("Kui emme on kurb, et peab mind koju jätma, on tema äraminekuga seotud midagi halba").

* Ära lase end lapse nutust mõjutada isegi siis, kui see lausa hüsteeriliseks muutub. Üks lapsepõlve karme õppetunde on see, et nutuga ei saa kõike, mida tahad. Aita lapsel seda varakult juba selegks saada ja lahku kodust nii, nagu plaanis oli.

* Pea meeles, et lahusolekukurbus ei kesta igavesti. Lõpuks õpivad kõik lapsed raskusteta vanemaist lahus olema ja  hakkavad sellest isegi rõõmu tundma. Kui kunagi klammerdunud mudilane sirgub kümneaastaseks, küllap mõtled siis tagasi päevadele, mil ta ei soostunud sinu kõrvalt lahkuma.

Allikas: A. Eisenberg " What to expect:the toddler years"

Triin Tisler