Kuidas soodustada lapse isiksuse arengut?

21 kommentaar
Kuidas soodustada lapse isiksuse arengut?

Kui oled oma lapsele olemas ja aktsepteerid teda sellisena, nagu ta on, kujuneb lapse isiksus tugevaks jõeks, mis suudab kohanduda elu paljude käänakute, takistuste, tulvade ja põudadega. Lapse tervet emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset arengut soodustada püüdes tuleb meeles pidada viit põhimõtet.  

Kui oled oma lapsele olemas ja aktsepteerid teda sellisena, nagu ta on, kujuneb lapse isiksus tugevaks jõeks, mis suudab kohanduda elu paljude käänakute, takistuste, tulvade ja põudadega. Lapse tervet emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset arengut soodustada püüdes tuleb meeles pidada viit põhimõtet.

1. Stimuleerimine

Alastimuleeritud laps ei suuda hästi kasvada ega areneda. Hellita oma last, räägi ja mängi temaga, tutvusta talle muusikat ja õpeta teda maailma tundma. Mida mitmekülgsemalt last stimuleeritakse, seda mitmekesisem on tema kogemustevaramu. Kogedes maailma pakutavast rohkem, soovib laps seda maailma edasi uurida. Stimuleerimine on lapse pideva kognitiivse arengu tempo säilitamisel võtmeteguriks.

 

2. Vastuvõtlikkus

Näita oma käitumisega, et kuulad last aktiivselt ja vastuvõtlikult. See paneb aluse niinimetatud “vastastikusele suhtlusele” sinu ja lapse vahel. Mida sagedamini sa lapse käitumisele vastuvõtlikult reageerid, seda enam tunneb ta su seltskonnast rõõmu. Mida rõõmsam on laps sinuga suheldes, seda rohkem rõõmu saad sina lapsega suhtlemisest. Vastuvõtlik suhtumine lapse unenägudesse võib saada selle tsükli loovaks ja ainulaadseks osaks.

 

3. Positiivsus

See tähendab lapse positiivse käitumise kiitmist ja selle järjekindlat ergutamist. Mida sagedamini sa lapse positiivseid tegusid märkad ja julgustad, seda tõenäolisemalt areneb ja kasvab ta positiivseks, sisemiselt enesekindlaks täiskasvanuks. Siinkohal peetakse silmas seda, et igapäevases elus keskendutakse kõigele positiivsele, luues nõnda üleüldiselt positiivse kasvukeskkonna.

 

4. Väärtusta oma last sellisena, nagu ta on.

Igal õnnelikul, emotsionaalselt hästi kohanenud täiskasvanul lasti lapsepõlves olla tema ise (see ei tähenda lapse omapead jätmist!). Teda ei võrreldud vanema õe-venna või naabrilapsega, tema puudusi nendega võrreldes ei toodud välja. Teda ei kasutatud vahendina vanemate unistuste teostamiseks (näiteks sundides last näiteringis käima, sest ema oli tahtnud alati näitlejaks saada). Oma last tundma õppides väärtustad sa midagi, mis on talle ainuomane, andes lapsele mõista, et tunned tema lootuste, soovide ja hingeelu vastu huvi.

 

5. Soojus 

See ei tähenda, et sa peaksid tingimata olema “nunnutav” lapsevanem. Soojust võib edasi anda hääletooni, julgustamise ja lahke, armastust väljendava kõnega, olles lapse jaoks olemas, kui ta sind vajab. Paljud lapsevanemad kardavad, et soojust välja näidates muudavad nad lapse emotsionaalselt nõrgaks. Asi on hoopis vastupidi. Soojust kogenud laps suudab tulevikus ka teistesse kaastundlikult ja soojalt suhtuda ning temast saab sisemiselt tugev inimene. 

 

 

Triin Tisler

Sarnased artiklid