Reklaam sulgub sekundi pärast

Kujuteldavad sõbrad – kas tõe ja väljamõeldise segamini ajamine?

Kolmandast kuni viienda eluaastani on kujuteldavad sõbrad laste seas vägagi levinud. Väljamõeldud mängukaaslasi võib kohata lihtsates situatsioonides, näiteks klotsidega mängimise juures, kuid nad võivad muutuda ka keeruliseks fantaasiamänguks, kus neil on kanda aktiivse pereliikme roll. Kuigi kõige tõenäolisemalt mängivad kujuteldavate sõpradega pere vanimad või ainukesed lapsed, võib ka iga teine vähegi elavama kujutlusvõimega laps endale mõne sellise sõbra välja mõelda. Kui laps mängib kujuteldava kaaslasega tihti, kardavad vanemad, et mänguga kaasa minnes võivad nad lapse jaoks tõe väljamõeldisest eristamise veelgi raskemaks muuta.

 

Kolmandast kuni viienda eluaastani on kujuteldavad sõbrad laste seas vägagi levinud. Väljamõeldud mängukaaslasi võib kohata lihtsates situatsioonides, näiteks klotsidega mängimise juures, kuid nad võivad muutuda ka keeruliseks fantaasiamänguks, kus neil on kanda aktiivse pereliikme roll. Kuigi kõige tõenäolisemalt mängivad kujuteldavate sõpradega pere vanimad või ainukesed lapsed, võib ka iga teine vähegi elavama kujutlusvõimega laps endale mõne sellise sõbra välja mõelda. Kui laps mängib kujuteldava kaaslasega tihti, kardavad vanemad, et mänguga kaasa minnes võivad nad lapse jaoks tõe väljamõeldisest eristamise veelgi raskemaks muuta.

Kujuteldavatel sõpradel on täita kolm ülesannet: nad on kaaslased, usaldusalused ja sageli ka patuoinad. Just patuoina roll valmistab vanematele kõige enam muret: "Emme, keegi on köögis mahla maha ajanud. Minu arvates tegi seda Iti." Kuigi sulle meeldiks, et laps ütleks: "Emme, ma ajasin veidi mahla maha," pole hullu ka siis, kui laps Itit süüdistab. Käesoleval juhul on selge, et laps tuli sinu juurde abi paluma. "Oih, Iti vist ei julgenud rääkima tulla, aga mul on hea meel, et sina julgesid! Nüüd peseme põranda koos ära ja siis saate Itiga veel klaasikese mahla juua." Selline reaktsioon aitab kinnistuda teadmisel, et sa ei hakka karjuma ega vaest Itit süüdistama, vaid hoopis kiidad last õnnetusest rääkimise eest (omal moel rääkiski ta ju tõtt, pealegi oleks ta võinud vabalt vait olla ja lasta sul mahaaetud mahl hiljem avastada).

Lapsed kasutavad kujuteldavaid sõpru sageli oma hirmudest ja muredest ülesaamiseks. Eriti ilmne on see siis, kui teie laps loob endale öise sõbra, kes oskab hästi koletisi eemale peletada. Ent kui kujuteldava sõbra lisandumine perekonda ongi täiesti normaalne, siis kui omaks peaks vanem ta võtma? Siin kohal mõned nõuanded:

* Ära pinni last liialt. On sõpru, kes kuuluvad ainult talle. Ta võib uut sõpra küll korraks mainida, kuid ei pruugi teid omavahel "tutvustada" ega kujuteldavat sõpra pere ettevõtmistesse kaasata.

*Isegi kui oled lapse väljamõeldisega tuttav, pea meeles, et see on lapse sõber. Ära paku end tema asemel mängu ega hakka temast liiga palju rääkima - niimoodi kaotab sõber eesmärgi, mille jaoks laps ta lõi.

*Kui laps soovib sind mängu kaasata, järgi oma sisetunnet. Võib-olla pole sa vastu, et sõbrale õhtusöögi ajaks taldrik lauale asetatakse, aga kui ka tooli lisamine laua ümber liikumise keerulisemaks muudab, peaksite piirid paika panema: "Kas Iti ei saaks sinu süles istuda? Kui me siia veel ühe tooli paneme, ei mahu ma enam mööda, kui koristama hakkan." Kui te pole kodus, võite öelda: "Mina ei usu, et Iti suudab üksinda terve jäätise ära süüa. Ostame sulle jäätise ja sa võid talle ampsu anda."

*Isegi kui sõprade väljamõtlemine on sinu arvates halb, ära seda lapsele ütle. Kommentaar stiilis: "Oh, lõpeta oma väljamõeldised!" võib teha palju kahju. Kujuteldavate sõpradega mängivad lapsed arendavad eluks vajalikke oskusi, sest fantaseerimine parandab kujutlusvõimet ja võimaldab lastel agressi maandada.

*Laenuta juturaamatuid, mille tegelasteks on väljamõeldud sõbrad. Sellised raamatud näitavad kujuteldavaid sõpru teises valguses ning võivad teile ja teie lapsele väga meeldida.

*Kujuteldavad sõbrad kaovad, kui neid enam vaja ei lähe - kui hirm esimese koolipäeva ees on möödas või mõne aja möödudes pärast uude kohta kolimist.

Kujuteldavad sõbrad kujutavad endast probleemi üksnes siis, kui laps ainult nendega tegelebki ega taha enam teiste lastega mängida. Kui laps eelistab kujuteldava sõbra seltskonda teiste omale ja teeb seda kauem kui paar päeva järjest, siis pea nõu tema õpetajaga või pöördu perearsti poole.

 

Triin Tisler