Laps läheb lasteaeda: kuidas kergemini kohaneda?

Laps läheb lasteaeda: kuidas kergemini kohaneda?

Lasteaiaga alustamine on suur muudatus nii vanemate, kui lapse elus. Lapsel tuleb korraga kohaneda mitmete uute inimestega, lahkuda harjunud keskkonnast ning lähedastest inimestest. Ees ootavad uued ruumid, uus päevarütm ning uus tegevuskava. Kui täiskasvanulgi võtab harjumine uue elu- või töökohaga aega, siis seda raskem on lapsel, kuna puuduvad kogemused ja teadlik suhtumine asjasse. Et uue elurütmiga võimalikult kergelt kohaneks on hea, kui laps tuleks niipalju kui võimalik endaga toime ning lapsevanem oleks positiivselt häälestatud.

Lasteaiaga alustamine on suur muudatus nii vanemate kui lapse elus. Lapsel tuleb korraga kohaneda mitmete uute inimestega, lahkuda harjunud keskkonnast ning lähedastest inimestest. Ees ootavad uued ruumid, uus päevarütm ning uus tegevuskava. Kui täiskasvanulgi võtab harjumine uue elu- või töökohaga aega, siis seda raskem on lapsel, kuna puuduvad kogemused ja teadlik suhtumine asjasse. Et uue elurütmiga võimalikult kergelt kohaneks on hea, kui laps tuleks nii palju kui võimalik endaga toime ning lapsevanem oleks positiivselt häälestatud.

Uue alguse eel leiame ees palju küsimusi, millele nii meie, lasteaiatöötajad kui meie pisike ilmakodanik üheskoos püüame vastuseid leida: kuidas lapsele lasteaias meeldib, kuidas lasteaed mõjutab lapse arengut, kas tegime lasteaiavalikul õige otsuse, kuidas uue olukorraga harjuda, millised on lapse lasteaiakaaslased ning kasvatajad, kas neil jätkub ikka piisavalt tähelepanu ja hellust lapse jaoks jpm. Isegi rahuldava kohanemise korral võib lapsel esineda lasteaia alguspäevadel isutust, unehäireid ja väsimust, ka tuttavad tegevused võivad ununeda.  Sellised märgid on kohanemise perioodil suhteliselt tavalised.

Mida aga teha ja kuidas käituda, et kohanemisprotsess oleks võimalikult rahulik?

*  Ole kannatlik. Uue olukorraga toimetulek ja harjumine nõuab aega ja kannatlikkust.
*  Ole järjepidev. Enamik lapsi on teadlikud, et emmet-issit annab ümber näpu pöörata ning jonniga on võimalik oma tahtmine saada. Jonn lasteaia alguspäevadel võib tihti olla lihtsalt mäng.
*  Ole tähelepanelik. Jälgi lapse käitumist, kui tegu pole jonni vaid hirmuga, siis on mõistlik kas lasteaeda panekuga oodata või väike paus teha. Kõik lapsed on erinevad ning vanemad tunnevad oma lapsi kõige paremini – jälgi südame häält!
*  Seisa lapse eest. Tihti on nii, et mõnes rühmas on väike türann, kes teisi lapsi kiusab. Ära lase sellel pisikesel türannil oma lapse elu ruineerida. Mine räägi kasvatajate ning kiusava lapse vanematega, kui vaja, siis ka lasteaia juhatajaga. Kiusu ei pea keegi kannatama.
*  Tee visiit lasteaeda. Mine vahel keset päeva lasteaeda ja jälgi kõrvalt, kuidas sinu laps teiste lastega harjunud on, kas mängib üksi või teistega koos, milline ta on, kui sind nähtaval pole.
*  Koostöö. Milliseks kujuneb lapse argipäev lasteaias, selle eest vastutame koos: lapsevanemad ja lasteaia personal.
*  Ettevalmistus. Proovi õpetada lapsele juba enne lasteaeda minekut potilkäimist, ise riietumist ning söömist. Mida rohkem laps endaga ise hakkama saab, seda lihtsamaks kujuneb tal päev lasteaias.
*  Lemmikmänguasi. Kõigil lastel on mõni lemmikmänguasi ning lasteaia alguses ei keelata seda tavaliselt ka kaasa võtta. Las tal olla kaasas midagi, mis talle turvalisust tekitab.
* Vanus. Kui sul on võimalik, hoia last vähemalt 2-aastaseks saamiseni kodus. Alla kaheaastasel lapsel on lapsevanematest ja kodusest keskkonnast lahkumine raskem. Kolmandal aastal kohanevad lapsed kergemini, sest on uudishimulikumad, kõne areng on kiire, suhtlemiskogemus eakaaslastega suurem.

 

Autor: Helena-Reet Ennet

Sarnased artiklid