Reklaam sulgub sekundi pärast

Laps võib uppuda ka 72 tundi peale ujumas käimist

On loomulik, et lapsega ujuma minnes hoiame me tal silma peal, ent hiljem koju jõudes seda niivõrd hoolikalt enam ei tehta, kuigi võiks! Väikelaste puhul kehtib see ka peale vanniskäiku ja põhjus on lihtne - 72 tundi peale vees olemist võib last tabada eluohtlik diagnoos nimega "secondary drowning", mis tuleneb liigse vedeliku allaneelamisest! 

On loomulik, et lapsega ujuma minnes hoiame me tal silma peal, ent hiljem koju jõudes seda niivõrd hoolikalt enam ei tehta, kuigi võiks! Väikelaste puhul kehtib see ka peale vanniskäiku ja põhjus on lihtne - 72 tundi peale vees olemist võib last tabada eluohtlik diagnoos nimega secondary drowning, mis tuleneb liigse vedeliku allaneelamisest! 

Kui laps hullab basseinis, siis on võimatu aru saada, kas ja kui palju ta täpselt vett alla neelab ja kui palju vett tema organismi läbi ninasõõrmete jõuab. Kui lapse kopsudesse jõuab kasvõi väike kogus vett, võib see järgmise 72 tunni jooksul kopsudes ja hingetorus paistetuse tekitada ja see võib olla eluohtlik. Basseinist või vannist välja tulles ei pruugi lapsel midagi viga olla ja ta võib igati terve ja rõõmus välja näha, kuid see ei tähenda, et tal silma peal ei tasu hoida.

USAst pärit 10aastane poiss nimega Johnny suri paar tundi peale ujumast koju jõudmist ja ka temal diagnoositi secondary drowning. Johnny ja tema ema Cassandra Jackson veetsid päeva rannas ja käisid ujumas ning hiljem koju jõudes kurtis poiss väsimust ja läks magama. Pool tundi hiljem läks ema teda vaatama ja teda ootas ees kohutav vaatepilt: poisi suu oli vahtu täis ja tal olid hingamisraskused. Kiirabi reageeris kiirelt ja poiss viidi haiglasse, kus tal diagnoositi secondary drowning. Selle perekonna jaoks lõppes õnnetus poja kaotusega.

Secondary drowning on ohtlik ja ettevaatlikud peaksid olema ka täiskasvanud. Lapsi ohustab see rohkem vaid seetõttu, et nad hingavad endale rohkem vett kopsudesse ja nende kopsud on väiksemad ja organism nõrgem. 

Kui sa oled lapsega ujumas käinud või ta on vannis käinud, siis hoia tal ka peale seda silma peal ja küsi kindlasti, kas ja kui palju ta kogemata vett alla neelas või sisse hingas. Just hingetorusse jõudnud vesi võib kõige suuremat ohtu tähendada.

Lastega tuleks sel teemal rääkida ja neile seletada, miks ei tohi vett alla neelata. 

Kui laps tundub veest välja tulles pisut uimane või tal on raskusi hingamisega, siis igaks juhuks võiks arsti juures kontrollis käia!

 

Allikas: healthyfoodteam.com