Mida laps kasvamiseks vajab?

Mida laps kasvamiseks vajab?

Mida vajab laps selleks, et kasvada? Soome tunnustatud lastepsühhiaater Jari Sinkkonen osutab oma raamatus “Mitä lapsi tarvitsee hyvään kasvuun?” üheteistkümnele üliolulisele tegurile, mis lapse arengule, tema minapildile  ja enesehinnangule hästi mõjuvad.  

Mida vajab laps selleks, et kasvada? Soome tunnustatud lastepsühhiaater Jari Sinkkonen osutab oma raamatus “Mitä lapsi tarvitsee hyvään kas-vuun?” üheteistkümnele üliolulisele tegurile, mis lapse arengule, tema mina-pildile ja enesehinnangule hästi mõjuvad.

1. Head vastastikust suhtlust

See tähendab kohandumist lapse vanusele vastavate vajadustega. Suhtlus on suurel määral mittesõnaline. Pilgud, žestid ja hääletoonid on väga tähtsad, ja see ei piirdu üksnes beebieaga, vaid jääb ka hiljem väga oluliseks. Imiku eest hoolitsemine nõuab täiskasvanult sisseelamist ja inituitsiooni rakendamist, sest kommunikatsioon põhineb millelgi muul kui kõneldaval keelel.

2. Rutiini ja reeglipärasust

Juba beebieas üritatakse aidata lapsel leida une- ja ärkvelolekuaja, nälja- ja täiskõhutunde rütmi. Enam-vähem korrapärased söögi- ja magamaminekuajad, hommiku- ja õhturituaalid liigendavad lapse päeva, annavad sellele ettearvatava rütmi.

3. Turvatunde kogemust

Turvaline kiindumussuhe kujuneb välja, kui laps elab ettearvatavas maailmas ja võib vastastikuses suhtluses välja elada kõiki oma tundeid: sealhulgas viha-, pettumus- ja sõltuvustundeid. Turvalises kiindumussuhtes laps võib loota, et täiskasvanu aitab tal tundemölluga toime tulla, hülgamata teda või saamata nii vihaseks, et see lapse ängistust veel suurendaks.

4. Ema ja isa

Ema vajalikkus lapsele on ilmselge, aga kuidas on lugu isaga? Üksi isa ülesanne on luua emaga paarisuhe, mis erineb kõigist teistest perekonnas. See on nimelt pere ainus seksuaalsuhe. Hea paarisuhte korral saavad lapsed jälgida naise ja mehe kooselu. Nad saavad tohutul määral mitteteadvustatud, ebaselgelt väljenduvat infot sellest, kuidas need kaks inimest asju kavandavad, riidlevad ja lepivad ning üksteisele õrnust jagavad. Emal ja isal on ka omavaheline salaelu, kuhu lastel pole pääsu. Lapsed tunnevad enda väiksust ja kõrvalejäetust, mis on murettekitav ja ebameeldiv kogemus, kuid see toetab suuresti lapse tervet kasvamist.

Emast, isast ja lapsest moodustuv kolmnurk on oluline ka siis, kui laps elab koos üksikvanemaga. Siin on oluline see, et vanem peaks meeles lapse teist vanemat ning aitaks luua ja säilitada lapsel ettekujutluse temast.

5. Piiranguid

Kui lapsed käituvad enam-vähem loogilise järjekindlusega, siis läheb rangust võrdlemisi vähe vaja. Suurelt osalt põhjustab lapse halba käitumist see,  et ta ei tea, kuidas vanemad reageerivad ehk millised on tema halva käitumise tagajärjed.

Samas ei tohiks piirangutega ka liiale minna: lapsevanema järeleandlikkus on teinekord lihtsalt inimlik ja tuleb kasuks ka lapsele. On ju palju kergem samastuda ebatäiusliku vanema kui pühaku või robotiga.

Tegelikult võiks piiranguid määratleda abinõuna, mis hoiab last hätta sattumast. Mõnikord on vaja olla järeleandmatu ning mõnda asja absoluutselt keelata. Lapsed ja eriti noorukid võivad küll raevukalt oma tahtmist taga ajada, aga sisimas on nad rahul, et nende pärast muretsetakse ja tunnetavad seda hoolivusena.

6. Kombeõpetust

Head kombed on nagu hulk tegutsemsstrateegiaid, mis seisavad riiulis, valmis tarbe korral kasutamiseks. Valdava arusaama järgi käitub laps kenasti, sest ta on empaatiline. Aga kui hea käitumine parandab empaatiavõimet ja õpitud kombed vähendavad enesekesksust? Kui last juba varakult õpetatakse teisi tähele panema ja viisakalt käituma, siis muutub selline toimimisviis aja jooksul automaatseks ja kujuneb normiks.

7. Soolist sensitiivsust

Tüdrukute ja poiste mängudes ja tegutsemisviisides on erinevusi. Lapsi ei tohi mingite teooriate põhjal manipuleerida nende loomulaadi vastaselt mängima. See käib muidugi ka nende laste kohta, kes ei mahu statistiliste stereotüüpide raamidesse. Ka rüblikust tüdrukul ja tundliku meelelaadiga rahulikul poisil on õigus end soovitud viisil teostada.

8. Eakaaslasi

Juba beebieas lapsed huvituvad erti teistest beebidest. Lapse kasvades kasvab ka eakaaslaste tähtsus tema elus. Noore inimese iseseisvumise seisukohast on sõprade seltskond eriti tähtis.

Eakaaslased on vältimatult vajalikud lapse sotsiaalsete oskuste arengu seisukohalt, rühmas olemise oskuste, enesetunde ja soolise identiteedi jaoks. Üksildane laps on tavaliselt õnnetu ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. On erandlikult andekaid lapsi, kes tunnevad end hästi üksi, oma sfäärides, aga nemadki vajavad vahel seltskonda ja peaksid leidma enda jaoks sobiva rühma.

9. Suguseltsi ja juuri

Identiteedi kujunemiseks on oluline teada, kust ma olen pärit, kes on mu vanemad, tädid, onud, nõod ja vanavanemad ning missugused on olnud nende suhted. Paljud lapsed teavad oma suguseltsist hämmastavalt vähe. Vanavanemate meenutustel, fotodel ja perekonnapidudel on suur tähtsus. 

10. Mänge, huumorit, tembutamist

Meie elu on igapäevaselt liiga raske, kui meil poleks võimalik põgeneda kujutlustemaailma, kus kõik on võimalik ja miski ei lähe kunagi katki. Mängust võrsub loov suhtumine kunstidesse, teadustesse ja kogu vaimuelusse.

11. Armastust!

Laps peaks tundma, et vanemad rõõmustavad tema üle just sellisena, nagu ta on, nõudmata temalt mingeid saavutusi. Armastus lapse vastu tähendab seda, et annaksid kas või oma elu tema eest, aga et oskad ja julged ka temast lahti lasta.

 

Lapsed peaksid tundma, et on emale-isale igiomased ja kuuluvad neile. Ja alles seda kogenuna on võimalik eralduda ja iseseisvuda.

 

Triin Tisler

Sarnased artiklid