Reklaam sulgub sekundi pärast

MIKS ME EI TOHIKS julgustada oma lapsi olema edukad?

Tänapäeva lapsepõlv on kujunenud justkui kiiresti suureks saamiseks. Vanematena tahame uskuda, et kui me pidevalt oma lapselt midagi ei oota, jäävad nad kuidagi elust maha ja ei saa enam õigele rajale. Tunneme, et oleme halvad vanemad, kui oma lastest parimat ei eelda ning isegi peame kõrgeid ootusi loomulikuks osaks armastava lapsevanema käitumisest.

Tänapäeva lapsepõlv on kujunenud justkui kiiresti suureks saamiseks. Vanematena tahame uskuda, et kui me pidevalt oma lapselt midagi ei oota, jäävad nad kuidagi elust maha ja ei saa enam õigele rajale. Tunneme, et oleme halvad vanemad, kui oma lastest parimat ei eelda ning peame kõrgeid ootusi loomulikuks osaks armastava lapsevanema käitumisest.

Enne kui tähelegi paneme, koosneb lapse elu vaid seinast seina tegevustest – kõik seotud fantaasiaga täiuslikkusest, edust ja õnnest. Mida rohkem me püüame oma lapse potentsiaalist viimset välja pigistada neid pidevalt tagant sundides, seda enam tundub, justkui lapsel oleks midagi viga, et ta kõrgetele standarditele ei vasta ja tihti kaasatakse lausa professionaalne abi, et last „ravida“.

Dr. Shefali Tsabary ütleb, et tegelikult on tänapäeva vanemate kinnisidee laste edust raskeks koormaks lastele, kes tunnevad, et kui nad ei ole parimad, on nad oma vanemate ja ka enda silmis läbi kukkunud.

Vanemad peaksid sügavalt sisse hingama ja jõudma järeldusele, et lastele kõrgete ootuste seadmine, selle asemel et lasta neil ise kasvada ja areneda, võib lapse ja vanemate vahel kaasa tuua tohutu kaugenemise. Me peame õpetama oma lastele, et nad ei pea meeleheitlikult identiteeti looma, sest neil juba on see – iseenda leidmine võtab lihtsalt aega ja just seda peamegi me oma lastele andma.

Allikas: Mindbodygreen.com