NAISE PREEMIA: Kas mees peaks naisele laste kasvatamise eest palka maksma?

Lastega kodus oleva vanema töö on raske amet, mida pidada. Sellel ametil pole ei algus- ega lõpuaega, ei mingit lõunapausi ja ei mingit  tualetti minekut ilma publikuta. Kes on seda ametit kord pidanud teab, et koduse lapsevanema töö on palju raskem, kui ükskõik milline täiskohaga töö.
Kuidas aga tuleks sellise töö eest inimesi premeerida? Ja kas sellel tööl üldse peaks olema peale emotsionaalse väärtuse veel ka rahaline tasu?

Ehkki koduste lastevanemate palga teemal on arutelusid peetud palju ning enamasti on sel teemal vaid nalja visatud, siis nüüd on asi naljast kaugel.  See idee on hoopis toimiv reaalsus. Nimelt maksavad rikkad ärimehed mitmel pool maailmas oma abikaasadele "naise preemiat" selle eest, et naine nende ühiste lastega kodus oleks.
Jutt ei käi naistest, kel pole haridust ning võimalust tööturul OMA raha teenida.  Tegemist on naistega, kel on mainekates koolides omandatud kõrgharidus.
"Naise preemia" ei ole aga taskuraha, mida mehed naistele kergekäeliselt jagavad, vaid boonuse suurus sõltub paljuski sellest, kui hästi naine kodus oma ülesannetega toime tuleb.

Ühiskonnas on tekkinud aga arutelu, kas seesugune "palga maksmine" ühelt abikaasalt teisele on mõistlik ja õige tegu. Nagu eelnevalt mainitud sai, siis lastega kodus olemine on iseensest täiskohaga töö, kuid selle eest ei anta rahalist tasu, ükskõik, kui head tööd sa ka ei teeks.

Inglasest elustiili blogija Polly Phillips seisis silmitsi karmi kriitikaga, kui julges pea püsti väita, et tema mees maksab talle "naise preemiat" ning see teeb temast parema ema. Feministid üle kogu maailma ründasid Pollyt verbaalselt, et viimane üleüldse seesuguse kokkuleppe oma mehega teinud on ja nüüd veel kuulutab seda valju häälega.  Leidus kriitikuid, kes ütlesid, et naine ei hooli oma lapsest, kui vajab rahalist motivatsiooni tema kasvatamiseks.

See aga ei vasta tõele. Polly jumaldab oma last, kuid koduse lapsevanema roll ei täida lihtsalt kõiki tema vajadusi. Enne lapsega koduseks jäämist oli tal äärmiselt tasuv töökoht pangandussektoris ning ta oli harjunud pideva närvipinge ning heade töötasudega.
Nüüd aga tunneb naine end üksildasena ning see ei tähenda absoluutselt, et ta enda tütart ülekõige ei armastaks ning tema sünni eest tänulik poleks.

Siin on väljavõte Polly kirjutatust:

"Mu päevaplaan on sisustatud toitmis- ning magamisgraafikuga. Suurimaks väljakutseks on kujunenud see, mitu masinatäit pesu ma pesta jõuan selle ajaga, kui mu tütar magab (kui ta üldse tukastada suvatseb). Ja see on uskumatult igav ja üksluine. Nagu enamik inimesi, olen ka mina töötanud äärmiselt igavatel töökohtadel. Aga ka kõige igavamates kontorites on ikkagi käimas jutuvada ning sa tunned, et sinu ümber on melu. Olles oma tütrega aga kahekesi kodus, tunnen end uskumatult üksikuna."

Ootamatu ja samas kauaigatsetud muutus tekkis üksluises rutiinis Polly jaoks siis, kui tema mees sai möödunud aasta lõpus enda ülemuselt rahalist boonust, sest oli teinud head tööd. Nii tekkis paaril mõte, et ka Polly võiks saada "hea naise preemiat", kuna tema mees on veendunud, et töö, mida naine teeb, on raske, vastutusrikas ning väärib kiitust.
Polly tunnistab, et seesugune boonuse süsteem annab talle igapäevaselt jaksu olla veelgi parem lapsevanem, sest kes siis ei tahaks hea töö eest saada preemiat. Ning teadmine, et sind on ootamas preemia, on motiveeriv.

"Olgugi, et feministid ei pruugi minuga sel teemal "ühes paadis" olla, mind see aitab," sõnab Polly.

Mida arvad sina "naise preemia" maksmisest - kas see on naise jaoks alandav või pigem tunnustav?

Allikas:  uk.lifestyle.yahoo.com