ONLINE-INTERVJUU: ämmaemand Estel Laaguse vastused lugejate küsimustele

14 kommentaari
ONLINE-INTERVJUU: ämmaemand Estel Laaguse vastused lugejate küsimustele

Mõni aeg tagasi avanes Buduaari lugejatel võimalus küsida erinevaid küsimusi erakliiniku Praxis ämmaemandalt Estel Laaguselt. Nüüd on aeg kõigile küsimustele vastused saada. 

Mõni aeg tagasi avanes Buduaari lugejatel võimalus küsida erinevaid küsimusi erakliiniku Praxis ämmaemand Estel Laaguselt. Nüüd on aeg kõigile küsimustele vastused saada. 

1. Kuidas aru saada, kas loode liigutab piisavalt? Mis rasedusnädalast alates peaksid liigutused regulaarseks muutuma? Kas see on normaalne, et ühel nädalal on laps aktiivne ja annab endast tihedalt ja tugevalt märku ja teine päev on täielik vaikus või ainult mõned üksikud liigutused?

Loode liigutab end aktiivselt juba raseduse esimestel kuudel, naine hakkab neid liigutusi tundma raseduse teisel trimestril, umbes 20. nädala paiku. Need naised, kellel on juba mitmes rasedus, teavad, mida oodata ja võivad hakata liigutusi umbes paar nädalat varem tundma, aga mitte alati ja mitte kõik. Algul tundub, nagu kõht koriseks või oleksid justkui gaasid, kõht mullitab. Alates 23.-24. rasedusnädalast peaks liigutusi tundma iga päev, kuid regulaarsus ja tugevus kujunevad alles järgmiste kuude jooksul. 

Lapsed on sageli sageli aktiivsemad hommikul vara ja õhtul hilja. Selleks on oma põhjus. Päeval oleme ise aktiivsemad, olles ise pidevas liikumises ei pane me lapse liikumist tähele ja samas ise rohkem liikudes võime lapse n-ö magama kiigutada. Õhtul, kui puhkad või hakkad magama minema, paned lapse liigutusi rohkem tähele. Igal lapsel on oma ärkveloleku- ja magamisrütm, kõigil ei pruugi see aga iga päev ühtesugune olla. 

Kui laps kannatab hapnikupuuduse all, liigutab ta vähem, säästes nii energiat elutähtsateks funktsioonideks. Tavaliselt määratletakse liigutuste ohupiiriks 5-10 liigutust tunnis. Seega on oluline kohe liigutuste tundmahakkamisel õppida ära nende loendamine ja nii märkad kohe muutusi. Kui lapse liigutused erinevad tavapärasest märgatavalt, püüa teda äratada ja jälgida tema liigutusi. Kui liigutused tunduvad sulle siiski harvad, informeeri sellest kohe oma arsti või ämmaemandat, kes kuulab siis lapse südamelööke. Kui sul puudub selleks võimalus, võid pöörduda ka lähimasse EMOsse.

Siinkohal on oluline veel teada, et liigutused muutuvad, kui laps on kasvanud nii suureks, et ta “täidab” kogu emaka. Sa võid last äratada oma kõhtu puudutades ja oma kehaasendeid vahetades. Last võib äratada ka see, kui jood kiiresti klaasi külma vett või mahla.

2. Selja taga on kolm rasedust ja kaks sünnitust ning kõike seda nelja aasta jooksul. Mõlemal sünnitusel olid III astme rebendid ja esimesel sünnitusel ka platsenta manuaalne eemaldamine. Nüüd olen taas kord lapseootel. Laps peaks sündima augustis (siis on eelmisest sünnitusest pea kaks aastat möödas). Viimasel sünnitusel oli sulgurlihase rebend 3/4 ulatuses, seetõttu olen mures eesootava sünnituse pärast. Kas on oodata taas kord meeletuid rebendeid ja sulgurlihase täielikku rebestust!? Kas ma peaksin ämmaemandaga sellest rääkima ja sellises olukorras võib sekkuda ka keisrilõikega? Asi selles, et kolme lapsega ei saa ma lubada endale elu, kus ma sõltun sellest, kui lähedal on WC (kuna lihased ei pea). Lugupidamisega. 

Nii on raske öelda, kuidas järgmine rasedus või siis ka sünnitus kulgeb, arvestades eelmise raseduse või siis sünnituse kulgu. Kindlasti on see kõik väga vajalik informatsioon rasedust jälgivale personalile (olgu selleks siis arst või ämmaemand). See on üks ohumärk ja seda peab teadma ja sellega peab arvestama. Seda, kas selles olukorras tuleks otsustada keisrilõike või vaginaalse sünnituse kasuks, peab otsustama tõenäoliselt arst. Ja see otsustatakse vastavalt vajadustele ja iga olukord on erinev.

Kõik rasedad, kes tulevad arvele, peaksid oma ämmaemandale või siis arstile jagama kõikvõimalikku informatsiooni oma tervise kohta, ka lapsepõlvehaiguste ja -traumade kohta. Väga oluline info on kõik, mis puudutab eelnevaid rasedusi, selle kulgu ja sünnitust. Alati rääkida pigem rohkem kui karta, et ütled midagi mittevajalikku. Küll sinu ämmaemand selle ise välja selekteerib, mis on oluline ja mis mitte.

3. Sünnitusest on möödas viis nädalat. Vahepeal kadus veritsus (lohhiad) juba ära ja nüüd jälle paar päeva värske veri. Kas võib olla, et mul hakkas juba menstruatsioon? Imetan. Pole veel oma ämmaemandale jõudnud aega kirja panna läbivaatuseks.

Sünnitusjärgse vooluse ehk siis lohhiate kestvus on tavaliselt paar-kolm nädalat. Tähele tuleb panna nende värvust ja lõhna. Kohe peale sünnitust on lohhiate värv erkpunane, järk-järgult muutub see üha pruunikamaks. See on samamoodi nagu menstruatsioon hakkab pihta või hakkab ära lõppema. Lohhiate lõhn ei tohiks naise jaoks ebameeldivaks/lehkavaks muutuda. Samuti ei tohiks tekkida temperatuuri tõusu.

Lohhiad tulevad sellest, et platsenta endisele kohale jääb suur arm, mille paranemine tekitab veritsust. Veritsus võib vahepeal lõppeda ja seejärel uuesti alata.

Vahel harva võib aga juhtuda, et mõni platsenta või lootekesta tükk on emakasse jäänud ning see võib mõnda aega peale sünnitust verejooksu põhjustada. Kindlasti kaasnevad sellega kõhuvalu, ebamugavustunne, naine võib isegi iiveldust tunda, oksendada, ja verehulk võib uuesti suureneda. Tõenäoliselt võib tekkida ka temperatuuri tõus. Sellisel juhul tuleb kindlasti uuesti kas oma ämmemanda või arsti juurde kontrolli minna.

4. 1. Kuidas ennetada rasedusarme? Mis vitamiinid/kreemid/muud rahvameditsiinis tuntud meetodid aidata võiks? 2. Kas on normaalne, kui laps iga päev kõhus tükk aega luksub? 3. Kas pikem sünnitus ja näiteks seliliasend sünnitusel põhjustab naisele vähem rebendeid?

Rasedusarme saab ennetada mitmel viisil. Kas sellest tulenevalt tuleb ka vähem arme, jääb meile saladuseks. See, kas neid tekib või mitte, tuleneb eelkõige sinu naha elastsusest ja elastsete kudede rohkusest. Küll on aga asju, mida me saame teha nii rasedana kui ka mitterasedana, et arme oleks vähem. Mida väiksem on rasedusaegne kaaluiive, seda tõenäolisemalt tekib ka arme vähem, sest nahk peab vähem n-ö järele andma. Samas, kui toitume tervislikult, siis ei muutugi meie kehakaal oluliselt.  

Tarbi toiduaineid, milles on ohtralt E-vitamiini (pähklid, õlid, seemned, maapähklivõi, teraviljad, kala, spinat jne). C-vitamiini (tsitruselised, tomatid, paprika, kibuvits, astelpaju, mustsõstrad, kiivi, greip, lehtkapsas, maasikad, papaia, spinat jne) sisaldavates toiduainetes on tugevad antioksüdandid, mis aitavad kudede vigastamist ennetada. Samuti on C-vitamiin immuunsüsteemi toetaja ja aitab kehal omastada rauda. Joo piisavalt vett. 

Rasedusarmide vastased tooted on mõeldud just kasutamiseks raseduse ajal ja need on lootele ohutud. Peamised tooted on ikkagi keha niisutavad tooted, olgu need siis spetsiaalselt rasedatele mõeldud tooted või mitte. Kindlasti peaks kasutama nahka niisutavaid tooteid peale veeprotseduure (ujumine, saun). Seega, raseduse ajal toituda tervislikult, olla aktiivne ja niisutada oma keha niisutavate kreemidega. Võimalusel võtta osa rasedatele mõeldud ettevõtmistest (jooga, ujumine, võimlemine jne). 

See on normaalne, et laps kõhus pidevalt luksub. Loode harjutab neelamist ja hiljem ka imemist. Kui magu on üle täitunud, siis võib tekkida luksumine. Juba 20. nädala ultraheliuuringul hinnatakse loote mao ja põie täitumist kui olulist normaalse arengu näitajat. Luksumine on normaalne ja tavaliselt need lapsed, kes kõhus sageli luksuvad, on luksujad ka esimestel elukuudel.

Pikem sünnitus on suhteline mõiste. Kui laps ei sünni väljutusperioodis liigselt kiiresti, siis võib olla selles oma tõde, et rebendeid tekib vähem, kuna lihastel on rohkem aega n-ö järele anda. Seliliasend on vahel vajalik, kuid teoorias öeldakse, et täiesti selili lamamist võiks sünnituse ajal üldse vältida ja tegelikult ka juba raseduse ajal. Kui olla seliliasendis, siis võiks olla peaosa tõstetud kõrgemale. Seliliasendis olles ei ole vaagen nii avar kui mõnes teises asendis. Kui on vaja arstil abistada, tuleb olla ka selles asendis.

5. Tere, mis võib põhjustada valu/krampe munasarjades? Eriti ringutades, köhides ja aevastades – päeval muresid väga ei esine, pigem õhtul või öösel. 

Raseduse ajal võib kõhu erinevates piirkondades olla erinevaid ebameeldivaid tundeid/valusid. Mõned neist on rasedusega otseselt seotud, mõned kaudselt ja osa valusid ei ole üldse rasedusest sõltuvad. Osa valudest, eriti sikutav valutunne alakõhus külgedel, on tingitud emaka ümarsidemete venitusest emaka kasvades. Võivad esineda ainult ühel küljel, või ka kahepoolselt, eriti asendi muutmisel. Need valud ei ole raseduse seisukohast ohtlikud. Vältida järske liigutusi.

6. Tere, kas oskate öelda, mis vitamiini puudusest võib olla tingitud see, et raseduse ajal muutuvad juuksed kahuseks ja käsitlematuteks? Juba mitmes rasedus ja alati sama olukord…

Juuste seisundi järgi saab hinnata inimeste üldist tervist. Kui juuksed on kuivad, haprad ja katkiste otstega, siis annab see enamasti märku nende väärast kohtlemisest. Kuid kahused ja kuivad juuksed võivad viidata ka stressile, hormonaalsetele muutustele (näiteks raseduse ajal) või ebatervislikule toitumisele. Seega on ka juuste tervise heaks vaja korralikult magada ja piisavalt palju ennast liigutada. Magamise ajal uueneb nahk kiiremini ja ka juuksed kasvavad seeläbi paremini, liigutamine aga parandab vereringet ja peanaha verevarustust.

Kehv toitumine ja teatud vitamiinide ja mineraalainete puudus organismis võivad põhjustada juuste õhenemist ja hapraks muutumist, kõõma teket, juuste väljalangemist ja varajast hallinemist. Mõned näpunäited, kuidas seda vältida või parandada:

Joo piisavalt palju vett.

Jälgi, et toit sisaldaks piisavalt valke. 

Tarbi kasulikke süsivesikuid. 

Tarbi vähem halbu rasvu. 

Juustele vajalikud vitamiinid: 

A-vitamiini puudus võib viia juuste väljalangemise ja tuhmiks muutumiseni. 

C-vitamiin aitab juustel toota kollageeni, mis annab juustele struktuuri. 

B2-vitamiin annab juustele terve väljanägemise ja vitamiini puudusel muutuvad juuksejuured rasvaseks, -otsad aga kuivaks.

B10-vitamiin kiirendab juuste kasvu ja aitab säilitada nende loomulikku värvi. 

E-vitamiin toidab juuksjuuri. 

Vajadusel võtta toidulisandeid. 

Enne vitamiinide manustamist tuleks konsulteerida oma ämmaemanda või arstiga, et jõuda selgusele, millistes kogustes ning milliseid vitamiine organism vajab. Vitamiine tuleks võtta ravikuuridena. 

7. Kas teie kliinikus saab keisrit teha ja palju see maksab?

Meie kliinikus ei ole võimalik teha keisrilõiget ja seega ei ole hinda, mida öelda. Eestis peaks olema nii, et keisrilõige tehakse vajadusel ja raha eest seda osta ei saa. Alati kui võimalik tuleks eelistada vaginaalset sünnitust keisrilõikele, sest enamasti on see parem nii emale kui lapsele. 

8. Tere, olen 34 nädalat rase ja tekkinud on kõrvetised ja söögi ülestulemine isegi paar tundi peale söömist veel. Iiveldust ei ole. Kas see on normaalne või peaks mingi arsti juurde pöörduma? 

Raseduse ajal on normaalne, et esineb kõrvetisi. Arsti poole pöörduma ei pea, aga võid seda mainida, kui lähed korralisele visiidile. Äkki on ämmaemandal sulle mõni hea nipp, kuidas seda vältida. Peamine vältimine on see, et süüa väikesed kogused, kuid pigem tihemini. Vältida selliseid toite, mis tekitavad sulle kõrvetisi. Kui kõrvetised on väga tugevad, on rasedale olemas käsimüügiravim Rennie, mida võib julgelt kasutada. Kindlasti ei tohi kõhtu liialt täis süüa. Mõnda rasedat aitab, kui ta sööb päeva alustamiseks esimese asjana ühe banaani. Kõiki ei pruugi see aidata.

9. Tere, olen 39. nädalat rase ja pole veel tunnet, et laps tahaks sündima hakata. Pea on allapoole, aga fikseerumata. Mida saaks ise teha, et laps sünniks õigeaegselt, kas suurem füüsiline koormus aitab sellele kaasa? 

On väga palju õpetussõnu, mida võiks teha selleks, et laps tuleks õigeaegselt või et ta hakkaks sündima siis, kui rase seda soovib. Mina kutsun neid müütideks ja soovitan siinkohal sul lihtsalt rahulikult oodata ja mitte närveerida. Küll laps sünnib ise siis, kui ta on selleks valmis. Kui oleks tõestatud, et need niinimetatud müüdid kutsuvad sünnitust esile, siis ei oleks meil vaja haiglas kasutada mingeid muid meetodeid kui näiteks laseks rasedal kükke teha või treppidel liikuda. Kahjuks on need müüdid, mis ei pea paika. Kui kellelgi hakkab sellest sünnitus pihta, on see pigem lihtsalt juhus. See, et pea ei ole fikseerunud, ei ole ka alati näitaja. Mõnel rasedal võib olla lapse pea väga pikka aega fikseerunud, aga sünnitus ise sellest hoolimata peale ei hakka.

10. Tere! Olen 25aastane ja esimest korda rase. Arvutuste järgi peaks mul jooksma 6. nädal. Tunne on viimastel päevadel natuke halb, isu eriti ei ole, palavik on stabiilselt 37,3 – 37,5. Arsti aeg on alles kuu lõpus. Ma ei loe foorumitest täpselt välja, kas ma peaksin sellise palaviku pärast muretsema või mitte. Kuskil on öeldud, et viimane piir on 37,5, mujal 38,0. Saaksite ehk ise kommenteerida, kas ja millal on muretsemiseks põhjust? Tänan! 

Kõik olukorrad ja temperatuuri tõusud ei ole üheseltvõetavad. Kerge temperatuuri tõus võib tekkida erinevatel põhjustel. Kui muid kaebusi ei ole, ei ole põhjust ka muretsemiseks. Kui lähed oma arsti juurde, siis kindlasti maini seda ka talle, siis on selge, kui pikka aega see sul juba kõrgem olnud on ja ta saab vajadusel võtta vereproovid. Samas ma arvan, et kui temperatuur tõuseb üle 37,5, peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama, aga rohtu ehk Paracetamoli enne ei soovitaks, kui kehatemperatuur on 38 või üle selle.

11. Olen teise lapse ootel. Vahepeal oli kaks raseduse katkemist. Esimene seoses kromosoomihäirega (tahtlik katkestamine). Teine oli iseeneslik katkemine, mitte soovitud katkemine. Seega minu küsimus: kui suur on tõenäosus, et mul võib ka see rasedus katkeda või olla jällegi haige laps (kromosoomihäirega, mis ei jõua sünnituseni)? 

Kuna esimene laps oli terve, ei ole põhjust arvata, et ka nüüd sellel lapsel midagi viga oleks. Muidugi kunagi ei tea ja sajaprotsendiliselt ei saa öelda. Sellisel juhul, kui peakski midagi viltu minema selle rasedusega, on minu soovitus sellest kindlasti ka arstiga rääkida ja vajadusel saab arst suunata siis juba edasi geneetiku juurde, et välja selgitada, milles võib olla probleem. Hetkel ei ole neid probleeme nii palju olnud, et oleks põhjust arvata, et tegemist on mingi geneetilise probleemiga. Ole rahulik, esimesed uuringud on päris raseduse alguses ja kui midagi on viga, peaks see seal välja tulema.

12. Tere. Olen 36. nädalat rase ja see on mu teine rasedus. Ämmaemandat külastades öeldi, et 3. trimestril pole ultraheliuuringut ette nähtud. Kas see siis pole oluline või tegemist on haigekassa rahadega, mis ei võimalda? Tänades Kristina 

Tõesti on nii, et ei ole ette nähtud kõigile. Raseduse jälgimise juhend ütleb, et seda tehakse siis, kui selleks on näidustus: 

Loote kasvu mahajäämus või kahtlus sellele. 

Loote makrosoomia (suur lapse kaal) või kahtlus sellele.

Lootevee hulga vähesus või liigsus, kahtlus sellele.

Platsenta eesasetsus või läbikasv emakaseinast. 

Diagnoositud loote väärarend eelnevatel uuringutel, dünaamika hindamine.

Ema seisundi halvenemine (preeklampsia, äge haigestumine jt).

Mitmikrasedus. 

Ebaselge loote seis/eesasuv osa raseduse 34. nädalast alates. 

Anamneesis loote üsasisene surm või kasvupeetus ebaselgel põhjusel.

Patoloogiline kardiotokograafilise uuringu tulemus.

Verine eritis suguteedest või kahtlus platsenta enneaegsele irdumisele.

Loote oletatava massi hindamiseks, kui see on oluline sünnitusplaani koostamisel.   

Ehk siis teisisõnu jääb see väga palju ämmaemanda ja arsti otsustada, aga kui ta põhjust ei näe, ei ole selleks vajadust. Kui ta arvab, et see ei anna midagi. Tihtilugu ongi nii, et kui rase ei saa seal ultraheli, otsustab ta seda teha mujal ja tasu eest. On ka selliseid kliinikuid ja praksiseid, kes teevad raseduse 36. rasedusnädalal või umbes sellel ajal ultraheli kõigile. 

13. Tere, olen kolmanda lapse ootel. Kaks esimest last ei ole kõhus ringi pööranud ja seetõttu on tehtud keiser. Kolmas laps sünnib nüüd palju aastaid hiljem. Kui suur on üldse tõenäosus, et ka kolmas laps ei pööra ringi? Kas see võib olla põhjustatud minu keha mingisugusest eripärast? 

Siinkohal, kui ei ole öeldud kummagi lapse sünni järgselt, et mis võis olla põhjus, on seda raske öelda. Kui on kindel põhjus, miks seda on kahtlustatud, siis sellisel korral võib tõesti ka nii minna. Samas võib see olla juhus, et kumbki laps pole ümber pööranud. 

14. Miks Eestis ei saa valida isesünnitamise ja keisrilõike vahel?

Kindlasti on üheks põhjuseks see, et Eesti tahab kuuluda nende riikide hulka, kus keisrilõigete sagedus jääb alla 20%. Lühidalt öeldes on põhjuseks see, et meid peab huvitama lapse ja ema heaolu ja tervis ning seda soodustab paremini see, kui laps saab sündida vaginaalselt. Keisrilõikel on väga palju ohutegureid nii emale kui ka lapsele, millele me tihtilugu ei mõtle. Arvame, et on ju hea, kui ei valuta ja kui tehakse keisrilõige ja võime olla kindlad, et ei teki tupe- ega perineumirebendeid. Samas ei mõtle me sellele, et laps ei saa teha korralikult läbiadapteerumist ehk ümberkohanemisest ühest kohast teise. Rääkimata emapoolsetest miinustest, mis kaasnevad keisrilõikega, nt haavavalu, raskendatud liikumine, infektsioonioht, liidete tekkimine armi ümber, verekaotus, rinnapiima teke, narkoos jne.

Buduaar.ee