Seitse lapsevanematüüpi – milline neist oled sina?

39 kommentaari
Seitse lapsevanematüüpi – milline neist oled sina?

Siin on seitse vanematüüpi, seitse erinevat lähenemist, kuidas olla hea vanem. Päris kindlasti samastad end ühega või isegi mitmega neist ning võid ära tunda, millise tüübi alla su sõbrad kuuluvad. Millist tüüpi vanem oled sina?

Siin on seitse vanematüüpi, seitse erinevat lähenemist, kuidas olla hea vanem. Päris kindlasti samastad end ühega või isegi mitmega neist ning võid ära tunda, millise tüübi alla su sõbrad kuuluvad. Millist tüüpi vanem oled sina?

Pausivanem

Pausivanema saladus on selles, et kriisiolukorras ei lähe ta kunagi endast välja. Kui laps vaidleb, viriseb või karjub, mõistab ta, et pole mingit mõtet ärrituda ja lasta end draamasse tõmmata. Ta teab, et lapse emotsionaalne temperatuur alaneb tunduvalt kiiremini, kui lapsevanem säilitab rahu ja annab endale aega asjad läbi mõelda. Isegi siis, kui olukord tundub üle jõu käiv, ei satu pausivanem paanikasse, kui ei suuda seda kohe lahendada. Ta teab, et kord, kui kõik on maha rahunenud, saabub selgus. Siis võib tükid kokku korjata, probleemi lahendada ja kui hästi läheb, siis tulevikus säärase stseeni kordumist vältida. 

Me ei räägi muidugi hädajuhtumitest, kus pausivanem ei vaata rahulikult pealt, kui tema laps sõiduteele jookseb, ja kui laps põlve katki kukub, kallistab ta teda. Kui on selge, mida tuleb teha, ta teeb seda. Pausivanemat iseloomustab ennekõike teadmine, et rahulikuks jäädes on võimalik kontrolli säilitada. Mõned mõttepausi vanemad satuvad paanikasse nagu jänes autotulede valgel, sest ei suuda välja mõelda, mida teha või öelda. Aga see ei muuda asja. Tegelikult teed sa palju rohkem head, kui arvata oskad. Vaikides ei ole sul võimalust vihaga välja pursata midagi säärast, mida hiljem kahetsema peaksid või millega olukorra tahtmatult hullemaks muudaksid.

Ergutaja lapsevanem 

Ergutaja lapsevanem teab, et last on palju mõjusam ja tunduvalt meeldivam motiveerida kiituse kui kriitikaga. Ta teab, et rõhutades head, mida laps teeb, kipub halb käitumine tähelepanupuuduse tõttu iseenesest kahanema. Vanem märkab, kui laps teeb midagi õigesti, ja ütleb talle seda. See ei tähenda, et ergutaja ei hooli sellest, kui laps halvasti käitub.

Ta jääb positiivseks, sest teab, et see on palju tulemuslikum. Isegi kui asjad lähevad halvasti, võib lapsele lahkete sõnade lausumine olukorra ümber pöörata ja panna kõik pereliikmed end paremini tundma. Ergutajaks olemine toimib hästi sellepärast, et lapsed igatsevad meie tähelepanu. Seda võib olla raske uskuda, eriti neil päevil, kui tundub, et nad ei kuula ühtki sõna, mis me ütleme. Veelgi raskem on seda uskuda siis, kui nad karjuvad, et me ära läheksime, ja end oma tuppa sulgevad. Kuid sügaval sisimas soovivad nad meeleheitlikult meie tähelepanu ja teevad kõik võimaliku, et seda pälvida.

Isegi see, kui meeleheitele aetud lapsevanem tema peale karjub, on lapse jaoks rahuldust pakkuvam, kui et vanem ei pööra talle mingit tähelepanu.

Arusaaja vanem

Arusaaja vanem teab, et see, mida laps tunneb, mõjutab seda, kuidas ta käitub, ning mõistab, et just tunded on tihtipeale halva käitumise põhjuseks. Tugevad emotsioonid võivad tekitada segadust ja stressi. Arusaaja vanem oskab suurepäraselt aidata lapse keerulisi tundeid läbi arutada, nii et ta nendega toime tuleks.

Kui laps käitub valesti või hakkab vastu, oletab arusaaja vanem, et tal on selleks oma põhjus ja selle asemel, et lapsega pahandama hakata, kuulab ta lapse ära. Selline vanem teab, et lapse tundeid tõsiselt võttes on too võimeline oma südant kergendama ja sellele järgneb parem käitumine. See kehtib igal juhul, on see siis kadedus – “See on minu mänguasi!”, kibestumine – “Ära kasuta mind kogu aeg!”, hirm – ” Ma ei saa sellga hakkama!”, kurbus – ” Keegi ei armasta mind”, või viha – “Ma vihkan sind”.

Käsk, et ta lõpetaks virisemise ja käituks korralikult, ei anna tulemusi. Kui laps teab, et sa teda mõistad, tekitab see turvatunde ja tugevdab teievahelist sidet.

Füüsiline lapsevanem

Füüsiline lapsevanem teab, et kui laps liigub piisavalt, sööb ja magab hästi, siis on elu palju meeldivam. Ta mõistab, et halval käitumisel ei pea olema alati sügavaid psühholoogilisi põhjusi, vahel muutuvad lapsed jonnakaks lihtsalt sellepärast, et nad on kurnatud, liiga kaua toas olnud või liialt suhkrut tarbinud.

Füüsiline vanem ei näe vajadust liiga pikaks peadmurdvaks käitumisanalüüsiks. Kui laps on pahur, viib ta lapse tõenäoliselt parki, et ta saaks end seal välja elada. Kui laps on kurb, siis ta kallistab teda. Ta teab, et kui laps tunneb end hästi ja tervena, on tal ka vähem põhjendamatuid vihapurskeid, vähem tahtmist vaielda ja igat sorti draamat korraldada.

Paljudel probleemidel, mis võivad sinu perele muret tekitada, võib olla uskumatult lihtne füüsiline lahendus. Selliseid igapäevaseid asju nagu hea uni, jalutuskäik värskes õhus, väike eine või kallistus on kerge ära unustada, aga füüsiline vanem teab instiktiivselt, et need võivad imet teha.

Lahendaja lapsevanem

Pereelu on keeruline ja lahendaja vanem teab, et kui ta püsib sammu võrra lapsest ees, on kõik palju lihtsam. Need vanemad on varajased plaanijad, kes mõtlevad enne kõik läbi, et hiljem pahandusi vältida.

Selline vanem seab sisse eraldi koha lapse tossudele, koolikottidele ja õpimappidele, et poleks vaja hommikul unise peaga ringi joosta ja neid kõikjalt otsida. Kui lapsed võitlevad autoga sõites istekoha pärast akna all, otsustab lahendaja vanem enne järgmist reisi, kes kuhu istub.

Olla lahendaja tähendab seda, et haarad initsatiivi ja keeldud olemast ebakindlate olude ohver. See tähendab, et mõtled lahendusele juba varem ja korraldad asjad nii, et kõik läheb, nagu sina soovid.

Komandovanem

Komandovanem oskab olla olukorra peremees ning tema läheduses teavad kõik oma kohta. Siinkohal ei mõelda mitte kamandavaid vanemaid, kes on pidevalt lastel turjas kinni ja kärgivad käsklusi nagu “Pane riidesse!”, “Korista tuba ära!”, “Tee koduses ülesanded ära!” ja “Mine magama!”.

Parimad komandovanemad võtavad juhtimise enda kätte ning saavad asjad tehtud lihtsalt ja mängleva kerglusega, ilma karjumise ja näägutamiseta. Mõni komandovanem on lihtsalt äratuntav; ta teeb oma nägemuse selgeks ja sa tead kohe, et temaga pole mõtet jamada. Sageli ei pea ta isegi häält tõstma – ainus, mida vaja, on asjalik soovitus ja kõik asuvad otsekohe tegutsema. See on uskumatu oskus, mida suurem osa meist peab alles õppima.

Kui sa pole loomu poolest komandovanem, võib tunduda, et oma tahte läbi surumiseks tuleb sul kõigepealt lõputult paluda ja meelitada, et midagi üldse tehtud saaks. Kindlasti oleks elu palju lihtsam, kui lapsed teeksid vastuvaidlemata seda, mida sa neil teha palud. 

See on võimalik ja komandovanem teab, kuidas seda korraldada. Ta vastutab oluliselt korra eest, muutumata diktaatoriks või kärkivaks seersandiks.

Häirimatu lapsevanem

Selline vanematüüp laseb oma lapsel palju ise teha. Ta usaldab lapse otsustusvõimet ja julgustab teda iseseisvusele. Häirimatu lapsevanema elukorraldus võib pakkuda uskumatult palju rahulolu. Kui sa usaldad oma last ja annad talle vabad käed, kasvab tema eneseusaldus ja samamoodi ka sinu uhkus tema saavutuste üle.

Häirimatu lapsevanem teab, et lapsele meeldib, kui ta suudab ise midagi teha. Kõik parimad lasteraamatud, kaasaarvatud Harry Potter, räägivad lastest, kes peavad ise kõigega hakkama saama, sest nende vanemaid pole kohal. Tegelikus elus muidugi ei arene hooletusse jäetud laps niisama lihtsalt, aga proovi lihtsalt üks samm tagasi astuda, talle pisut ruumi jätta ja võid rõõmsalt üllatuda, kui asjalikuks muutub laps, kui sa kogu aeg tema ümber ei askelda.

Härimatu vanem ei tunne vajadust tõestada, et on supervanem. Ta tunnistab rõõmuga, et ei tea kõiki vastuseid ega tunne piinlikkust, kui peab abi küsima. Häirimatu vanem ei muretse selle pärast, et laps muutub liiga iseseisvaks. Selle asemel on ta rõõmus, et suudab aidata tal tiibu sirutada.

 

 

Allikas: K. Doherty “Sibling Rivalry:Seven Simple Solutions”

 

Triin Tisler

Sarnased artiklid