TEADUSLIKULT TÕESTATUD: nukkudega mängimine on tüdrukute arengule vajalik

TEADUSLIKULT TÕESTATUD: nukkudega mängimine on tüdrukute arengule vajalik
shutterstock

Pärast sotsiaalse isolatsiooni lõppu ja suundumist “uude normaalsusesse” on olulisem kui kunagi varem, et lapsed oskaks teiste inimeste mõtete ja tunnetega arvestada. Helgema tuleviku loomiseks on sotsiaalne taju ja empaatia põhilised olulised oskused.

Hiljuti teostatud uuring näitab selgelt, et isegi omapäi nukkudega mängimise abil harjutavad lapsed hädavajalikke oskusi, mis aitavad neil olla head sõbrad, edukad õpilased ja tööinimesed ning igati mitmekülgsed täiskasvanud.
Isolatsioonist tulenevad pinged.
Lastevanematena näeme oma vastutusalade tasakaalus hoidmisega pidevalt vaeva. Pandeemiast alguse saanud sotsiaalne isolatsioon tõstis uuesti päevakorda tõsiasja, et lastevanematel on rohkem kohustusi kui ühte päeva ära mahub. Vanem istub sülearvutiga elutoa laua taga ja üritab töökohustustega joone peale saada. Samal ajal hoiab silma peal lapsel ning köögitaimeril. Laps põrandal omaette mängib. ”On sul kõik hästi?” küsib üks nukk teiselt. ”Ma igatsen oma sõpru,” vastab too esimesele.
Vanemad pole kunagi varem kohustustega nii koormatud olnud kui praegu. Oma aega tuleb jagada töökohustuste, lapse koduse õppetöö juhendamise, majapidamistööde ja võimalike finantsmurede lahendamise vahel. Sotsiaalmeedias ja lastevanemate tugigruppides kerkib selle tasakaaluotsimise valguses esile käputäis korduma kippuvaid küsimusi. Kas mu lapsel on tema arengut soodustavad mänguasjad? Kas ma tohin lasta oma lapsel omapäi mängida? Mis toimub mängimise ajal mu lapse peas? Kas mu laps jääb nüüd olulistest sotsiaalset arengut edendavatest kogemustest ilma?
Appi tuli esimene teaduslik uuring nukumängu kohta.
Barbie ja Cardiff Ülikooli arengupsühholoogia uurimisgrupi ühistulemusena selgus hiljutisest uuringust, et laste ajutegevus omapäi nukkudega mängimise ja teistega suhtlemise ajal on sarnane. Nukumäng võimaldab lastel läbi mängida erinevaid sotsiaalseid olukordi ning arendada suhtlemiseks vajalikke oskusi ja empaatiavõimet. Need oskused on tulevikus edukalt hakkama saamiseks väga olulised.
Uuringu käigus jälgiti 4-8-aastaste laste ajutegevust, kui nad mängisid kas omapäi või mängukaaslasega nukkude või tahvelarvutiga. Spetsiaalse tehnoloogia abil jälgiti laste suhtluse ja sellele mõtlemisega seotud ajupiirkonda. Avastati, et kõne all olev ajupiirkond oli lastel aktiivne nii siis, kui nad omapäi nukkudega mängisid, kui ka siis, kui nad mängisid nukkude või tahvelarvutiga kellegagi koos.

Uurimistööst selgus, et nukumäng on lapse arengu edendamisel väärtuslik abivahend. Miks on see lastevanematele, hea uudis? Sest see tähendab, et isegi omapäi nukkudega mängimise ajal arendab laps enda suhtlemisoskust. Nukumäng annab lapsele võimaluse kujutada ette, kuidas tema sõber võib end tunda, ning mõelda, kuidas oma sõbra tunnetele reageerida, näiteks võib ta oma sõpra lohutada.
Tihtipeale mängivad lapsed pealiskaudsel vaatamisel nukkudega läbi lihtsakoelisi suhtlusolukordi, kuid tegelikult võib nukumäng pakkuda lapsele võimalust enda sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskuseid arendada. Barbie ja tema sarnaste nukkude valikusse kuuluvad erineva nahatooni, soo ja võimekusega tegelased, näiteks ratastoolis olev Barbie, ning aksessuaaride, näiteks vormirõivaste, valik on laiahaardeline. Selline mitmekesisus pakub lastele võimaluse ette kujutada lõputul hulgal olukordi ning nendega samastuda.

Kõik vanemad tunnevad muret selle üle, kas nende lapsed on tuleviku jaoks sotsiaalselt piisavat hästi ette valmistatud, ning empaatiavõime arendamine on tänastes oludes iseäranis asjakohane. See, et lapsed harjutaksid sotsiaalseid oskuseid ja püüaksid asju teiste vaatenurgast näha, jääb oluliseks alatiseks.

Milles seisneb siis nukumängu kasulikkus?
Uuringust selgus, et nukumängu ajal muutub aktiivseks ajupiirkond, mida seostatakse sotsiaalse teabe töötlemisega. Muuhulgas kuulub sotsiaalse teabe töötlemise viiside hulka empaatiaoskus. Sellest järeldub, et nukumängu ajal saab laps isegi omapäi mängides neid oskuseid harjutada, kasutada ja läbi mängida.
Samuti ilmnes uurimistulemustest, et sotsiaalse teabe töötlemisega seotud ajupiirkond oli omapäi nukuga mängimise ajal aktiivsem kui omapäi tahvelarvutiga mängides. Sellest järeldub, et iseseisvalt nukkudega mängimine arendab empaatiat ja muid sotsiaalse teabe töötlemise viise tõhusamalt kui iseseisvalt tahvelarvutiga mängimine.

Kõige olulisem on avastus, et omapäi nukkudega mängimine aktiviseerib sotsiaalse teabe töötlemisega seotud ajupiirkonna. See viitab sellele, et lapsed mängivad nukkudega moel, mis võimaldab neil harjutada oma suhtlemisoskust ja teiste inimeste mõistmist ning arendada empaatiavõimet ka siis, kui neid selleks ei juhendata ega suunata. Omapäi nukkudega mängimine arendab lastes oskuseid, mida nad saavad tulevikus mängukaaslastega mängides või muudes sotsiaalsetes olukordades kasutada.

Empaatiavõimet ja sotsiaalset taju, näiteks oskust näha asju teiste silme läbi peetakse juhipositsioonil olevate inimeste puhul hädavajalikeks oskusteks. Samuti pööratakse nendele oskustele suurt tähelepanu nii tervishoiu- kui majanduskooli või töökohale konkureerides. Selle nurga alt vaadates on empaatia tervise, jõukuse ja lapse- ning täiskasvanuea edu vundamendiks.

Artikkel põhineb Cardiffi Ülikooli professori Dr. Sara Gersoni ja Barbie ühiselt teostatud uuringul

Sarnased artiklid