UURING: koosveedetud aeg pole lastele nii tähtis kui ema majanduslik ja sotsiaalne toimetulek

Enamik töötavaid emasid tunneb aeg-ajalt süümepiinu, et veedavad lastega liiga vähe aega koos. Washington Post avaldas laiapõhjalise uuringu tulemused, mis kinnitavad, et töötavatel emadel pole põhjust oma laste pärast muretseda. Laste tuleviku seisukohast ei mängi kuigi suurt rolli emaga koos veedetud aeg ning oluliselt tähtsam on vanemate poolt edasi antav sotsiaalne staatus ja pakutav majanduslik turvalisus. Pigem tasub emadel tööd rügada ja end harida, kui rahapuuduses lastega kodus istuda. 

Kõnealune uuring tõestas, et 3-11aastaste laste tuleviku ega ka tänase päeva heaolu seisukohast ei mängi kuigi suurt rolli see, kui palju ema nendega aega koos veedab. Seda vaadeldi nii lapse õpitulemuste, käitumise kui isikliku heaolu seisukohast ning hinnati ka läbilöögivõimet tulevikus. Uuringu tulemused olid sedavõrd ootamatud, et isegi selle projekti eestvedaja Melissa Milkie oli üllatunud. Seni on ju valdavalt rõhutatud vastupidist ja räägitud sellest, et lapse turvatunde ja heaolu võti peitub emaga koosveedetud ajas.  

“Ma võiksin teile tõestuseks näidata 20 erinevat analüüsi, millest 19 kinnitavad, et lapsevanema ja lapse ühiselt veedetud aeg ei mängi mingit rolli selles osas, milline on lapse tulevik või hetke emotsionaalne seisund,” väidab Toronto Ülikooli sotsioloog ja kõnealuse uuringu eestvedaja Melissa Milkie. Seevastu tõestas uuring hoopis seda, et teatud olukorras mõjub vanemaga veedetud aeg lapsele hoopis kahjulikult. Seda juhul, kui vanem on stressis, kannatab unepuuduse all, tunneb end süüdi või on muul põhjusel ärevas seisundis. Sel viisil võivad last kahjustada nii karjääri tegevad emad kui lastega kodus olevad emad.

“Emad, kes püüavad parimal viisil jagada oma aega laste ja töö vahel, on sageli stressis ja mõjuvad sel viisi lapsele hoopis kahjustavalt,” ütleb ka Bowling Green State Ülikooli sotsioloog ja uuringu kaasautor Kei Nomaguchi.

Kuna tavapäraselt hakatakse lastele vähem tähelepanu pöörama teismeeas, siis tuli uuringust välja hoopis see, et teismeeas võiks ema pisut rohkem poja või tütre tegemistele tähelepanu pöörata ja talle mentaalselt toeks olla. Oluline on hoida ema ja teismelise vahel usalduslikku suhet ja keskenduda olulistele ühistele hetkedele. Selgus, et mida parem suhe on teismelisel emaga, seda vähem tuleb tal ette käitumishälbeid. Teismelised, kes veedavad rohkem aega pere seltsis, satuvad oluliselt harvemini nn pahale teele. Neil on vähem kokkupuuteid uimastite, alkoholiga ja nad juhtuvad vähem teistesse seaduserikkumisega seotud situatsioonidesse ning on koolis edukamad. Koosveedetud aeg seisnes nii ühistes õhtusöökides, autoga koos kojusõitmises kui ühises meelelahutuses. Vaatamata sellele, et teismelised vajavad tähelepanu, saadi ka selle vanusegrupi analüüsimises kinnitust eelkõige targa, stabiilse ja majanduslikult hakkama saava ema tähtsusele.

Vaatamata sellele ei taha uuringut läbi viinud sotsioloogid väita, et vanematega koos veedetav aeg on ebaoluline. Uuring tõendas eelkõige seda, et koos veedetava aja pikkus ei ole määrav lapse eduka tuleviku ja õnneliku oleviku seisukohast ning rohkem kui koosveedetud aeg mõjutab laste tulevikku ema haridustase ja majanduslik hakkamasaamine. “Kui me soovime vaadata suuremat pilti ja mõelda, kuidas üks vanem saab oma lapsele toeks olla läbi elu, siis meie uuringu järgi võiks see toetus olla eelkõige läbi sotsiaalsete väljundite. Kui emal pole oskusi olla lapsele mentaalselt toeks ja pole võimalust olla materiaalselt toeks, siis see mõjutab last igas vanuses palju rohkem kui koosveedetav kvaliteetaeg harimata ja majanduslikult mitte toimetuleva emaga,” ütlevad karmi tõe välja uuringu läbiviijad. Kui palju kvaliteetaega peaks minimaalselt iga ema oma lapsele pühendama, sellele sotsioloogid vastata ei osanud.  

Uuringu läbiviijad tõid välja ka olulise punkti, mis meiegi ühiskonnas on valdav - emad ajavad segi koosveedetud aja ja kvaliteetaja, mis ei ole kaugeltki üks ja sama. “Üks tüüpilisi ema ja alla 6aastase lapse aja koosveetmise viise on televiisori vaatamine või mitte millegi tegemine,” räägib Queens College'i sotsioloog Amy Hsin, kelle meelest teeb selline koosveedetud aeg lapsele rohkem kahju kui kasu. Laps võiks pigem olla selle asemel lasteaias, mis on palju arendavam. Lisaks on oluline aru saada, et ka lapsed vajavad nn aega iseendaga olemiseks, ilma et vanem sekkuks tema mängu või suhtlemisse teiste lastega.

Uuringusse ei kaasatud alla 3aastaseid lapsi, kelle puhul vanema roll on teistsugune kui iseseisvalt või osaliselt iseseisvalt hakkama saavate laste puhul. 

Vaata ka Washington Posti videot, kus räägitakse kolmest enimlevinud müüdist, mis puudutavad ema ja lapse koosveedetavat aega.

Buduaar.ee