Võida auhind: Mida sööb Sinu laps?

Imiku toidulaua eest hoolitsetakse väga oskuslikult ja pole harv juhus, et pere muudab enda söömisharjumusi selleks, et laps kasvaks terve. Alljärgnevalt esitame mõned tähtsamad pidepunktid, mida laste söömisharjumuste kujundamisel meeles pidada:

Imiku toidulaua eest hoolitsetakse väga oskuslikult ja pole harv juhus, et pere muudab enda söömisharjumusi selleks, et laps kasvaks terve. Alljärgnevalt esitame mõned tähtsamad pidepunktid, mida laste söömisharjumuste kujundamisel meeles pidada:

Oluline on söögikordade regulaarsus, siis ei teki kunagi erilist isu millegi „hea“ järele, olgu selleks siis magus või soolane. Organism harjub söömise rütmilisusega ning nii on tööd kui ka hobisid lihtsam korraldada. Lastel võiks olla päevas kolm põhitoidukorda ja 1-2 vahepala.

Mitmekülgsete valikutega hakatakse last õpetama juba esimest lisatoitu andes. Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul on alates teisest eluaastast laste toidusoovitustes kõik toidud samad mis täiskasvanutel. “Seepärast tuleb väikelastele nädala jooksul ning suurematele iga päev anda toite kõikidest toidugruppidest. Pakkuda tuleb ka vähem meeldivaid toite uuesti ja uuesti. Lapse maitse-eelistusi saab suunata, kui anda talle imikueas proovimiseks kõiki köögivilju eraldi ning mitte segada neid alati kokku!“ sõnas Maser.

Aedvilju, liha ja kala tahavad väikelapsed ja koolieelikud kõige vähem süüa. „Palju sõltub serveerimisest. Laps loomulikult ei tule ise kööki öeldes “emme, palun haki mulle porgandit”, vaid norib ikka kommi vms. Samas olen märganud, et kui teha lastele ilus taldrikutäis puhastatud porgandi- või õunatükke, söövad nad neid väga meelsasti,” jagab oma toiduserveerimise nippe kahe lapse ema Romi Hasa.

Liha põlgajad söövad mõnikord huviga kotlette, frikadelle või lihapalle. Ka kala söömine ei meeldi mõnele lapsele, kuid nii kala kui liha on olulised rasvade saamisel. Rasvad omakorda on vajalikud energia ja sooja saamiseks, mälu ja närvide tööks ning rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks. Siia kuulub väga oluline D-vitamiin, mis toetab luude, hammaste, küünte, juuste kasvu ja tugevust. Peale selle on rasvlahustuvateks vitamiinideks veel A, E ja K, millel on organismis oma ülesanne täita.

Kuna lapsed ei taha neid toite, kust vajalikke rasvhappeid saab, võiks kasutada lemmikvõileibade tegemisel näiteks omega-3 rasvhappe ja vitamiinidega rikastatud Rama MultiVita margariini. Kui ühele leivale määrime tavaliselt 5-7 g määret, siis kahe võileivaga saame juba ligikaudu 15 g, mis täiendab vajalike rasvhapete ja vitamiinide saamist.

Magustoiduks on kõige paremad puuviljad ja marjad. Need on paremad kompvekkidest, mis annavad liigset energiat ja kahjustavad hambaid. Hapudele marjadele võib suhkrut peale raputada, samuti saab neid serveerida piima või jogurtiga.

Joogiks peab lastele olema puhas vesi alati kättesaadav. Janu korral ei sobi alati juua morssi või limonaadi, mis on liiga suhkrused. Piima peaksid lapsed jooma iga päev 2 -3 klaasi, olenevalt kui palju süüakse juurde teisi piimatooteid

Ootame sisseloginud kasutajate kommentaare teemadel: mida lastele meeldib süüa, mida nad keelduvad söömast või kuidas neid tervislikke toite sööma meelitada. Parimatele kirjutajatele auhinnaks laste lõunasöögikarp, vaata altpoolt pildilt!