PULMAD BUDUAARIS: Karoliina ja Rino

PULMAD BUDUAARIS: Karoliina ja Rino
Foto: erakogu

“Pulmad Buduaaris” projekti raames on kõikidel Eesti paaridel ainulaadne võimalus saada endale unistuste pulmad, mille väärtus on ca 20 000 €! Koostöös Eesti tipptegijatega ei pea noorpaar mitte millegi pärast muretsema, sest kuni 40 külalise kutsumine, kleit, ülikond, sõrmused, oivaline toit, fotograaf, meik, soeng, peokoht, esinejad, lilled, kutsed ja kõik muu on neile täiesti tasuta. Pulmad toimuvad Põhja-Eesti ihaldusväärseimas pulmapaigas Keila-Joa lossis 21. juulil 2021. Selleks, et osaleda, peavad kõik paarid aadressil buduaar.ee/Pulmad täitma ära ankeedi, mille seast valitakse 10 finalisti, kes asuvad koguma hääli telefonihääletuse kaudu. Kõige enim hääli saanud paar kuulutatakse välja 15. aprillil telesaates Duubel, kuhu võitjapaar on oodatud ka külla.

Unistuste pulmapidu väärivad võita ka Hiiumaalt pärit Karoliina (41) ja Peipsi ääres üles kasvanud Rino (39), kes on koos olnud kaks ja pool aastat. Esialgu elas paar koos Tallinnas, kuid täna on nende kodu Raplas, kus on hea sõita lähedal asuvasse maakodusse, mille taastamisega paarike tegeleb. Tegu on mitmekülgsete, seiklusrikast ja põnevat elu elavate inimestega, keda töö on viinud maailma eripaikadesse.

Meie mõlema suureks armastuseks on lisaks muudele tegemistele laevaprojektid. Nüüd meie koosoldud aja jooksul oleme saanud nii eraldi kui ka koos käia erinevates maailma osades laevu ehitamas ja viimati olime koos Hispaanias Cadizi projektil tervelt 1,5 kuud,” tõdeb Karoliina.

Hetkel on Karoliina ja Rino koos Saksamaal uut laeva ehitamas. Lisaks on mõlemat töö viinud Bahamale, Singapuri, Miamisse. Karoliina teeb lisaks natuke iluteeninduse tööd, kui ta Eestis on. ”Meile kummalegi pole kunagi üksluine kellast kellani ja päevast päeva töö meeldinud. Minu lisakireks on veel muusika ja vahelduva eduga teen ka bändi ja lindistan laule, mõned ka raadiotesse jõudnud,” räägib Karoliina ja lisab, et suure kaamerafännina on ta ka teleprojektides kaasa löönud. ”Tähelepanu mulle meeldib ja on tuttav!

Kuna ja kus kohtusite?

“Kohtusime 2016 kruiisilaeval Silja Euroopa, kus mõlemad olime laevaremondi projektil tööl. Mina sattusin projektile täiesti juhuslikult ja poole pealt, kuna töölisi võeti poole projekti pealt juurde. Mina Rinot algul ei märganud, aga tema räägib siiani, kuidas ta astus messi (laeva meeskonna söökla) ja nägi mind kohe lauas istumas ja mõtles, et “ohoo, milliseid ilusaid tüdrukuid on tööle tulnud laevale”. Sellest hetkest jäi mind jälgima, ning peagi suunati mind sinna tiimi tööle, kus ka Rino töötas. Nii me vaikselt suhtlema hakkasimegi, alguses oli lihtsalt sõprus ja hea klapp.

Kuna laeva teine remondiprojekt pidi tulema paari kuu pärast, siis oli lootus, et kohtume ka äkki uuesti ja oh üllatust, juba kuu möödudes kohtusime uuesti. Kuna meil tol hetkel olid mõlemal teised elukaaslased, aga tõmme ja see “miski” oli algusest juba sees, siis oli tore ja äge uuesti kohtuda :) Tegime taas kuu aega koos lõbusasti tööd.

Laevalt lahkudes sain kaasa remondi käigus üle jäänud vaiba ja kuna see oli hirmus raske ja suur, aitas Rino selle mul laevast välja viia. Seejärel suhtlesime aasta aega sõnumite teel. Isegi sai helistatud mõned korrad ja kuna Rino elu muutus ja minu oma samuti, siis olime mõlemad umbes 1,5 aasta pärast üksi ja otsustasime kohtuda ja koos toreda õhtu veeta. Kui ausalt öelda, siis olin just mina see, kes julguse kokku võttis ja ise aktiivsem pool oli, et nüüd tuleb see ettevõtmine teha ära ja “kas nüüd või mitte kunagi” :).

Kohtusime Kristiine Keskuse juures ja kohe oli selline imelik värin sees, et ei oskagi seda kirjeldada. Õhtu möödus imeliselt erinevates toredates kohtades käies ja sellest hetkest peale oleme siiani koos. Kui nüüd täiesti ausalt öelda, siis oleme mõlemad veendunud, et see Silja Euroopa projekt oligi meie saatus ja nii pidimegi kohtuma, sest tunne on nii üks ja õige ja meie mõttemaailm on nii sarnane :) Muide, see vaip, mille Rino aitas mul laevast välja viia, on nüüd meie Rapla kodus. Uskumatu, kuidas võivad asjad ja olukorrad minna. Me poleks eluski osanud sel hetkel arvata, et see vaip on kunagi meie ühises kodus.”

Kuidas kihlusite?

“Rino andis mulle vaikselt mitme kuu jooksul märku, et mis ma arvan ja kas ma tahaks ja kuidas mulle meeldiks jne :) Ta püüdis ka sõrmemõõtu välja uurida, aga nii, et ma liiga palju aru ei saaks. Muidu ju pole enam üllatus:) Noh, eks ma vaikselt sain aru, et miski on teoksil ja toimumas ja eelmise aasta naistepäeval 8. märtsil see juhtuski. Olgu ka ära mainitud, et kihlasõrmuse tegi ta ise, sest nn. kuldsete kätega mees on ta küll. Sõrmus on imeline ja ideaalselt paras :) Et siis naistepäeva hommikul mina askeldasin köögis ja Rino ütles, et ta peab korra ära käima… No nii, tundus huvitav ja samas kahtlane, et, mis nüüd…

Tagasi jõudes oli selline salapärane, häbelik ja natuke huvitav ka, mõlemad käed selja taga. Ma olin just pannkookide tegemisega ametis, kui Rino minu juurde tuli ja “selle” siis ära tegi, ise natuke häbelik ja samas kindlameelne ja no mul pidi pannkook ära kõrbema, kui mul küsiti, et, ” kas Sa palun tuled mulle naiseks? “appikene, see oli uskumatu ja imeline, ei osanud esimesed minutid midagi kosta, olin tumm… aga no loomulikult” jah” ja lisaks vapustas mind ta isetehtud sõrmus, mida ta seal garaažis mitu õhtut meisterdas ja tegi. No ebareaalne, kui ilus see on, särab ja sätendav ja keskel on süda ka veel nikerdatud. Ühesõnaga keegi ei usu, et see võiks isetehtud olla.”

Miks peaksite just teie tasuta unistuste pulma endale saama?

“Oleme mõlemad seda nii väga oodanud ja soovinud, sest juba meie elud on eelnevalt väga keerulised olnud ja oleme selle oma õnne kuhjaga ära teeninud. Meil on ka vaikselt juba pulmaplaane tehtud, aga otsustasime ka Teie konkursil osaleda, sest äkki on õnn meie poolt ja näeb, kui väga me seda soovime ja ootame. Siis oleme selleks soovinud ja teinud kõik, et õnnele võimalus anda. :) Meil on selja taga ka põnevad ja huvitavad lood, et see pulmapidu veelgi huvitavamaks ja ägedamaks muuta läbi meie saatuse keerdkäikude, minu ja Rino kohtumise hetkeni… :) Oma unistuste täitumisse peab ikka uskuma ja nende poole püüdlema.”

Sarnased artiklid