Reklaam sulgub sekundi pärast

PULMAPIDU BUDUAARIS: Erika ja Valter

Buduaar

2. juunil 2022.a. korraldab Buduaar uhke pulmapeo elegantses 16. sajandist pärit Vihula Mõisas, mis kannab tiitlit „Parim ajalooline hotell Euroopas 2020“.
Koostöös Eesti tipptegijatega paneme kokku ühe tõelise unistuste pulmapeo, mille väärtus on ligi 20 000 €. Pulmaprojekti peatoetajad on LN Beauty ja JP. Chenet So Free veinid ja vahuveinid.
Loe lisa aadressil buduaar.tv3.ee/pulmad

Tutvume järgmise paariga!

Teie eesnimed ja vanused

Erika 57 ja Valter 65.

Kust tulete?

Erika/Valga, Valter/Rapla.

Millega igapäevaselt tegelete?

Valter töötab laotöölise ja varustajana asutuses KMT Prefab OÜ, mis tegeleb elementmajade tootmisega. Hobideks on tehnika, autod, kodu.
Erika töötab Rapla Hooldekeskuses hooldajana. Hobideks on erinev käsitöö, lugemine, kunst, jalgrattaga sõitmine, sõbrad, kodu.

Kohtumislugu

Meie kohtumislugu on eriline, nagu mitte meie juhitud.
Oleme pärast üksiolemisaega siiamaani hämmingus, et miks me küll varem ei kohtunud.
Mina (Erika) olin lootuse kaotanud leida kedagi oma ellu, minu kallim aga lootis ja ei leidnud.
No ikka see interneti tutvumissait, kus tuttavaks saime + - 50, millesse ma suhtusin väga skeptiliselt, üldse neti tutvumistesse. Ega polekski seda teinud, kui poleks mu poeg ja sõbrad mind tagant torkinud, et tee konto. Äkki! Ja kui ei, siis saad vähemalt naljagi, elad.
Nüüd on meil aga naljagi ja naeru elu lõpuni. Tean ja ka minu kallim.
Olin saidil kuskil kuu aega ja väsisin. No ei ole, kes oleks minu inimene. Sama oli ka minu kallimal. Mõtlesin kõik, kustutan konto, kui järsku lehvitas mulle Valter paar korda .Olin küll peas mõelnud juba finito välja ja ikkagi lehvitasin vastu, sest mulle meeldis väga see nimi. Sealt algas me kirjavahetus. Uurisin ka profiili. Fotod ei öelnud mulle mitte midagi aga süda ütles, et ära vaata fotot. Vaata foto taha. Siin võib olla midagi enamat peidus.
Ja peale kolme kuud kirjavahetust oligi nii, et oli pildi taga midagi enamat. Midagi, mis oli minu ja ka midagi, mis oli talle.
Esmakohtingul kallistades kõvasti, nagu vanad tuttavad, ütles süda, lõpuks ometi minu inimene ja mõni tund hiljem, ütles Valter, et olen talle täispakett.
Kui kohtingust möödus kuu, saime päriselt kokku ja jäimegi suhtlema ja üksteist külastama. Siis veel paar kuud ja kop, kop Valter! Erika tuleb nüüd sinu juurde elama. Aga see kuidas ma tulin, oli jälle kellegi töö, sest otsustasime enne kokkukolimist võtta aasta üksteise tundmaõppimiseks.
Vahetasin töökohta Tallinnas. Valter elab Raplas. Ja jälle tuleb mängu sõbranna. Va kosjamoor ütles mulle, mis sa sinna lähed tööle. Mine kohe Valtri juurde, ta on sind kogu aeg kutsunud. Ütlesin, et nii need asjad ei käi. Me võtame aega. Ja pealegi on mul uues töökohas juba tööleping. Tema aga, kes ise elab Soomes ütles, mul aega küll, otsin sulle Raplasse töökoha. Hull. Nii ta helistas läbi kõik Raplamaa hooldekodud, kuna see töö mulle meeldib ja pani Rapla Hooldekeskusse juhatajale aja kinni vestluseks. Oleks ta maha löönud, aga ta oli liiga kaugel. Mõtlesin reedel, et kui tulin Valtrile külla, et käin hooldekodust läbi, ütlen viisakalt ära ja lähen ruttu edasi. Aga rongilt tulles mõtlesin, mida ma ütlen Valtrile, mida mul sinna asja. Istusin autosse ja ütlesin: "Nüüd tulen su juurde vist elama." Tegelikult nii äkitselt ei tahtnud öelda, aga ei tea, kuda see nii juhtus.
Ei unusta mehe pilku siiani. Silmad läksid suureks, selgsurutud vastu istet ja vaatas ehmunult otse välja. Ja järsku tuli rõõmus hurraa. mõtlesin veel, küll sul käis kähku. Rääkisin oma sõbrantsi hullu loo ja võtsime suuna Rapla Hooldekeskusesse viisakusvisiidile. Ütlesin talle 10 minutit ja olen tagasi. Lihtsalt ütlen ära. Aga see 10 minutit venis tunniks. Juhataja oli ka põnevil, et pole näinud inimest, kes ise ei kandideeri tööle. Ühel hetkel läksid me mõlema silmad märjaks ja ma nõustusin neile tööle minema, hetk hiljem tundsin, millega ma hakkama sain, see küll polnud mina. No ja mida nüüd Valtrile ütlen autos, et tulengi su juurde.. Nüüd olid minu silmad suured ja ärevil. Nii teatasin mehele, et lähen ta juurde elama, mille peale tuli suur häälekas hurraa. Valter: "Nüüd olen naisemees."
No eelmine tööleping sai tühistatud. Juhataja ütles: "Sinu õnn, Erika, on kõige tähtsam."
Nii et, meil kulus kuus kuud kokkukolimiseni. Oleme õnnelikud ja me armastus järjest kasvab.
Vahest isegi olen mõelnud, et see pole võimalik. Elame üksteisele, oleme rõõmsad ja positiivsed ning ütleme iga päev omal moel, kuidas armastame üksteist.
Ütleks kokkuvõtteks meie suhte kohta: ÄRATUNDMINE. Nagu oleks kogu aeg koos olnud.

Kui kaua koos olnud olete?

Oleme koos olnud pea kolm aastat.

Lemmikmälestus koos

Meie ühised väiksed reisid. See ,kuidas ta mulle sõrmusest juttu tegi. Ja sõrmuse kinkis. Kõige erilisem neist võibolla esimene kallistus.

Kihlumislugu

Meie lugu oli minu sünnipäeval kodus. Olime kahekesi, ta oli kuidagi kohmetu. Ja andis sõrmuse. Mees ütles: "Ma tahan sinuga elu lõpuni koos olla ja elada ja abielluda."
Hiljem nata ütles, et pole kunagi kellegile nii teinud. Aga enne seda, kuidas ta ei osanud sõrmuse numbrit kuidagi teada saada ja küsis: "Mis su kõige erilisem sõrmus on? Näita mulle, too kõik siia." Siis nagu midagi taipasin, aga tegin lolli näo pähe.
Sõrmus oli just selline, nagu mulle meeldis ja mida saan iga päev kanda. Kaks südant. Kivi oleks tööl raske.

Miks peaksite just teie endale unistuste pulmapeo võitma? 💕

Oleme palju rääkinud abiellumisest, aga sinnani pole jõudnud võimaluste pärast. Kahekesi ma ei tahtnud. Tahtsin ka lähedasi enda kõrvale. Kui TVs reklaami nägin kolm päeva tagasi, tekkis mul mõte. Kui ei proovi, ei saa ju teada.
Ja kaks päeva tagasi küsisin oma kallimalt, et kas ta abiellub minuga. No mis te arvate, sealt tuli väga häälekas jah. Kuigi tema mu plaanidest ei teadnud. Ja hoogu selleks ettevõtmiseks andsid veel mu toredad ülemused ja töökaaslased.
Mu poeg, sõbrad ja sugulased ei tea veel midagi. Isegi mu kosjamoor. Ohh! See oleks lahe. Kui läheks loosi, oleksime väga õnnelikud. Kõik me ümber oleksid.
Kui ei, oleme ikka õnnelikud. Ka teiste pärast,kes saavad.
Minu nii suur unistus on valge kleit, harras ja rõõmus pulm. No kõikidele eluraskustele, mis meil mõlemil on olnud, oleme väärt üht ilusat mälestust, et saaks ühe toreda eluunistuse pulma, niikaua, kuni pole sammal selga tulnud.