ÜLESKUTSE! NOOREM MEES – JAH VÕI EI? Auhind loositud!

Väga paljud naised hakkavad mingil eluhetkel nooremate meeste poole vaatama. Tänapäeval pole suure vanusevahega paarides enam midagi tabu! Aga milline on elu noorema mehega tegelikult? Võibolla tulekski vanema generatsiooni esindajatele nooremaid eelistada? Või hoopis vastupidi? Kolm naist avaldavad sel teemal oma kogemuste põhjal arvamust. Kui ka sinul on kogemus endast noorema mehega olemas, siis jaga seda meiega kommentaariumis ning võid võita ihaldusväärse auhinna!

Tagasi artikli juurde

35 kommentaari

  • mexxxx
  • kelli111
  • Kristina

    Kristina

    Käin endast 4 aastat noorema mehega, aga meil pole kunagi olnud olukordi, kus tuleksid välja ealised iseärasused. Sõbrannad küll alguses tögasid, aga hiljem leidsid endalegi nooremad poisikesed kõrvale ja ma pole neid enne nii õnnelikena näinud. Vahel on hea olla see targem pool, kes teab elust rohkem, mis sest et noormees ise on akadeemiliselt väga silmapaistev.
  • raada

    raada

    Minu seisukoht on pigem jaa - , seda muidugi isiklike kogemuste põhjal. Praeguse elukaaslasega oleme koos juba pea 9 aastat ja suhe toimib igas mõttes. Meie vanusevahe on nii suur, et siinkohal kadestajate rõõmuks seda avaldama ei hakka. Aga mis ma tahan öelda, et kõik sõltub ikka konkreetsetest isikutest, mitte et ma arvaksin, et "retsept" noorem mees töötab kõigi puhul laitmatult. Igale oma, minu puhul on see kindlasti parim variant, mida üldse soovida oskaksin. Esiteks on noor mees lihtsalt ilus, hea tervisega ja aktiivne. Kui vaatan näiteks omavanuseid mehi, sis nad sobiks oma füüsiselt ja elustiililt pigem isaks mulle, vat. Kindlasti on ka erandeid, aga no eks nemadki omavad juba sama kobedaid kaasasid. Seega arvan, et mul on vedanud, et olen leidnud omale noorema mehe, kelle kõrval saan ka ise end aktiivse ja jätkuvalt atraktiivsena tunda.
  • Jazzyl
  • Merit K

    Merit K

    Partnerite energiad peavad sobima. Kui oled aktiivne, pole mõtet olla kellegagi, kes tahab õhtud läbi kodus konutada, samas kui sina ihkad klubis tantsida. Kui oled vaikse loomuga ja kodune, ei tõota head suhe mehega, kes õhtuti klubireidile tükib. Kui mehel ja naisel on piisavalt ühist, ei mängi vanusevahe rolli ja suhe peaks toimima kui kellavärk.
    Mina leian , et noorem mees toob suhetesse pigem särtsu juurde ja lasen ka vanemal naisel end nooruslikumana tunda.
  • MustTüdruk

    MustTüdruk

    Noorem mees - alati jah.
    Lugu ma rääkima ei hakka aga tema oli 15, saamas 16 ja mina 21.
  • Glammy

    Glammy

    Oi, ma räägin põneva loo. Minu esimene poiss-sõber oli minust neli aastat vanem (mina 14, tema 18) ning sellest saigi alguse minu huvi endast vanemate meeste vastu. Olime temaga mõnda aega koos ning iga temaga veedetud minut oli seda väärt - lilled, tähelepanu, hoolitsus, romantika, ühised külaskäigud restoranidesse, kinno, teatrisse, lõbustusparki ja tema sõprade juurde. Tegu oli vene rahvusest noormehega ning tüdruku igakülgne hellitamine oli tal lausa veres. Elu oli nagu lill ning nautisin seda printsessielu täiel rinnal.
    Ühel hetkel viisid eluteed meid siiski lahku - läksin teise linna gümnaasiumisse. Tegu oli suhteliselt kõrge tasemega kooliga, kuhu vastuvõtt korraldati sisseastumiskatsete põhjal. Uues klassis oli vähe poisse, ent nende seas oli ka endast natuke liiga heal arvamusel suhteliselt saamatu tüüp (seda viimast asjaolu ehk kohe tähele ei panegi, eks ole). Niisiis - 10. klassi sügisel oli tal afäär ühe klassiõega, kelle ta maha jättis ning talveajal hakkasin igavusest temaga suhtlema, kuigi mehena ta mind absoluutselt ei köitnud. Pigem oli soov talle lihtsalt "ära panna" ja omamoodi kätte maksta selle eest, et ta nii matslikult käituda oskab.
    Sain temaga kooliväliselt kaks korda kokku. Esimesel korral kutsus ta mu kohvikusse. Saime südalinnas kokku ja kuna sadas lund, otsustasime minna kohvikusse. Siis juhtus midagi piinlikku. Nimelt niipea, kui olime maha istunud, helistas ta isale ja küsis, et "ou paps, kas saad mulle vihikute raha üle kanda, nii umbes 200 krooni? ..Jah, ma ostan ühe töövihiku ka". Kõne lõppenud, seletas ta mulle, et tal nimelt pole arvel üldse raha, mille eest kohvikus maksta ning isa ülekanne laekub tunni jooksul. Vangutasin pead, kuid ei öelnud midagi. Tellisin omale kohvi ning lgp härras"mees" ostis omale soojenduseks teed, eelroaks küüslauguleibu, pearoaks suure prae ja magustoiduks ka mingi koogi. Toidud söödud, oli aeg arve tasumiseks.. Ning otseloomulikult oli ta pangakaart tühi ning mul tuli see kõik enda taskust kinni maksta. Niipalju siis väljakutsumisest, eksole. Mainida tasub, et neid roogi ta mulle isegi ei pakkunud ning kogu vestlus keerles ainult teemal, mida tema ssaavutanud on, kes meie klassi tüdrukutest on kena ja kes ei vääri naiseks nimetamistki. Mainisin, et ega ta endagi näol pole tegu just kauni inimesega. Nädalavahetus sai läbi, tema poole keeldusin minemast ja siis oli aeg kättemaksuks ja paljastada võimalikele järgmistele ohvritele selle noormehe eesmärgid. Üsna pea sai selgeks ka teistele klassikaaslastele selle venna mõttetu olemus, mispeale viimane mulle FB-s süüdistavaid kirju saatis teemal "kahepalgeline mõrd" ja muud ilusad sõnad sinna juurde. Paari aasta pärast üritas ta minuga mingit teemat uuesti aretada, ent selleks ajaks olin kindlalt otsustanud, et minuvanused poisinolgid pole veel mehed ning fakt, et noormehed arenevad hiljem välja, leidis ikka väga rasvaselt kinnitust. Kusjuures mul on põhjendatud kahtlus, et mõni töll ei arene eales meheks. Praegu olen juba neli aastat suhtes endast kuus aastat vanema mehega ning olen kindel, et kui kunagi peaksin lahku minema ja uue valiku langetama, ei vaataks ma noorte ülbete kukkede poolegi, pigem köidaksid mind endast 10-20 aastat vanemad mehed. Muidugi on erandeid, ent mulle on jäänud karvane mulje, et tänapäeva noored mehed on üldjuhul edevamad, kui sama vanad vastassoo esindajad...
  • Glammy

    Glammy

    Oi, ma räägin põneva loo. Minu esimene poiss-sõber oli minust neli aastat vanem (mina 14, tema 18) ning sellest saigi alguse minu huvi endast vanemate meeste vastu. Olime temaga mõnda aega koos ning iga temaga veedetud minut oli seda väärt - lilled, tähelepanu, hoolitsus, romantika, ühised külaskäigud restoranidesse, kinno, teatrisse, lõbustusparki ja tema sõprade juurde. Tegu oli vene rahvusest noormehega ning tüdruku igakülgne hellitamine oli tal lausa veres. Elu oli nagu lill ning nautisin seda printsessielu täiel rinnal.
    Ühel hetkel viisid eluteed meid siiski lahku - läksin teise linna gümnaasiumisse. Tegu oli suhteliselt kõrge tasemega kooliga, kuhu vastuvõtt korraldati sisseastumiskatsete põhjal. Uues klassis oli vähe poisse, ent nende seas oli ka endast natuke liiga heal arvamusel suhteliselt saamatu tüüp (seda viimast asjaolu ehk kohe tähele ei panegi, eks ole). Niisiis - 10. klassi sügisel oli tal afäär ühe klassiõega, kelle ta maha jättis ning talveajal hakkasin igavusest temaga suhtlema, kuigi mehena ta mind absoluutselt ei köitnud. Pigem oli soov talle lihtsalt "ära panna" ja omamoodi kätte maksta selle eest, et ta nii matslikult käituda oskab.
    Sain temaga kooliväliselt kaks korda kokku. Esimesel korral kutsus ta mu kohvikusse. Saime südalinnas kokku ja kuna sadas lund, otsustasime minna kohvikusse. Siis juhtus midagi piinlikku. Nimelt niipea, kui olime maha istunud, helistas ta isale ja küsis, et "ou paps, kas saad mulle vihikute raha üle kanda, nii umbes 200 krooni? ..Jah, ma ostan ühe töövihiku ka". Kõne lõppenud, seletas ta mulle, et tal nimelt pole arvel üldse raha, mille eest kohvikus maksta ning isa ülekanne laekub tunni jooksul. Vangutasin pead, kuid ei öelnud midagi. Tellisin omale kohvi ning lgp härras"mees" ostis omale soojenduseks teed, eelroaks küüslauguleibu, pearoaks suure prae ja magustoiduks ka mingi koogi. Toidud söödud, oli aeg arve tasumiseks.. Ning otseloomulikult oli ta pangakaart tühi ning mul tuli see kõik enda taskust kinni maksta. Niipalju siis väljakutsumisest, eksole. Mainida tasub, et neid roogi ta mulle isegi ei pakkunud ning kogu vestlus keerles ainult teemal, mida tema ssaavutanud on, kes meie klassi tüdrukutest on kena ja kes ei vääri naiseks nimetamistki. Mainisin, et ega ta endagi näol pole tegu just kauni inimesega. Nädalavahetus sai läbi, tema poole keeldusin minemast ja siis oli aeg kättemaksuks ja paljastada võimalikele järgmistele ohvritele selle noormehe eesmärgid. Üsna pea sai selgeks ka teistele klassikaaslastele selle venna mõttetu olemus, mispeale viimane mulle FB-s süüdistavaid kirju saatis teemal "kahepalgeline mõrd" ja muud ilusad sõnad sinna juurde. Paari aasta pärast üritas ta minuga mingit teemat uuesti aretada, ent selleks ajaks olin kindlalt otsustanud, et minuvanused poisinolgid pole veel mehed ning fakt, et noormehed arenevad hiljem välja, leidis ikka väga rasvaselt kinnitust. Kusjuures mul on põhjendatud kahtlus, et mõni töll ei arene eales meheks. Praegu olen juba neli aastat suhtes endast kuus aastat vanema mehega ning olen kindel, et kui kunagi peaksin lahku minema ja uue valiku langetama, ei vaataks ma noorte ülbete kukkede poolegi, pigem köidaksid mind endast 10-20 aastat vanemad mehed. Muidugi on erandeid, ent mulle on jäänud karvane mulje, et tänapäeva noored mehed on üldjuhul edevamad, kui sama vanad vastassoo esindajad...
  • Marili

    Marili

    Mul on hetkel suhe endat 2 aastat ja 9 kuud noorema mehega. Kohe ,kohe saab meil 3 aastat täis. Minu arvates ei mängi vanus küll mingit rolli, kui inimesed armastavad teineteist. Ehk siis on veidike kahtlane kui vanusevahe on 20+ . Lisaks mu ema on ka mu isast ligi 5 aastat vanem ja neil oli hiljuti hõbepulm (25 aastat) ning mu vanaema on võtnud ka noorema mehe (vanaisa). Mul on see nagu suguvõsas sees, aga kõik on õnnelikud ja rõõmsad ning mis peamine, armastus pole kuskile kadunud :) Pealkirja küsimusele vastates ütleksin mina JAH!

Lisa kommentaar

Palun järgige portaali kasutustingimusi. Sobimatud kommentaarid kustutatakse ning autoril keelatakse edasised kommentaarid!