Abu Dhabis elav Charlene Rennit armastab molluskeid, tigusid ja konnajalgu

23 kommentaari
Abu Dhabis elav Charlene Rennit armastab molluskeid, tigusid ja konnajalgu

Abu Dhabis resideeruv alati kaunis ning särav Charlene Rennit on oma elu jooksul palju reisinud ja näinud ning seega ka paljude riikide söögikultuuridega lähemalt tutvust teinud. Buduaarile räägibki Charlene sellest, mis on tema lemmiksöögid Abu Dhabis, Eestis ning milliseid eksootilisi roogi naine proovinud on ja mida mitte kunagi proovida ei taha.

Abu Dhabis resideeruv alati kaunis ning särav Charlene Rennit on oma elu jooksul palju reisinud ja näinud ning seega ka paljude riikide söögikultuuridega lähemalt tutvust teinud. Buduaarile räägibki Charlene sellest, mis on tema lemmiksöögid Abu Dhabis, Eestis ja mujal ning milliseid eksootilisi roogi naine proovinud on ja mida mitte kunagi proovida ei taha.

Eestis olles eelistan muidugi koduseid toite, kõige paremad kokkajad on minu head sõbrad Mart Haber, Tanel Veenre ning Toomas Lääts – nende valmistatud toidud on lihtsalt imelised. Mehed on köögis märksa osavamad kui naised,” on Charlene meeste heades kulinaarsetes oskustes veendunud.

Abu Dhabis elades käin alati väljas söömas, pole lihtsalt seda aega, et ise kokkama hakata. Nädalas korra või kaks külastan kindlasti restorani nimega Hakkasan, seal pakutavad dim sum (supp), pardisalat, jasmiiniribid, vürtsikas kobe beef ning šampanjakastmes white cod on lihtsalt võrratud,” loetleb Charlene oma lemmiksööke, millest kunagi isu täis ei saa. “Ülejäänud lõuna- ning õhtusöögid jaotuvad peamiselt kas mõne Steakhouse´i (liharestoranid, millest vaieldamatu lemmik on Marco Pierre White), Fishmarketi (kalarestoranid, millest üheks parimaks on InterContinental), Prantsuse (parim on BordEau Shangi La), Itaalia (lemmikuks Bice) või Liibanoni (lausa armastan Diwan L´auberge´i) köögi vahel. Jaapani restoranid pole siin kahjuks hetkel veel populaarsed, kuid aasta pärast peaks avatama üks minu lemmikuid Jaapani toite pakkuv restoran Zuma. Iraani köök on siin ka super. Tõsi on, et toiduga võib end siin tõesti ära hellitada – valik on äärmiselt kvaliteetne, kuigi Dubais on võrreldes Abu Dhabiga veelgi parem valik,” võib Charlene oma lemmikrestorane üles loetlema jäädagi.

“Söömine on üks suurimaid naudinguid elus, mille pealt ma kunagi kokku ei hoia ning mille arvelt end piirama ei hakka. Tõsi see on, et Jaapani köögist tunnen tegelikult ikka väga puudust. Kui Euroopas elades külastasin Jaapani restorane üle päeva, siis siin elades haruharva. Ka kodust toitu tahaks tihemini, ehk kunagi tuleb ka see aeg, millal kodus pliidi taga ise jõuan süüa teha, või siis teeb seda siiski mees,” muigab Charlene, et söögitegemise jätaks ta pigem mehele.

“Ramadaani ajal sööme siin muidugi kodusemaid toite –  iftari (iftar on see õhtune aeg ramadaani ajal, kus peale päevapikkust paastumist lõpuks jälle süüa võib) ajaks saavad tavaliselt kõik sõbrad ja lähedased kokku, et paastu vahepeal üheskoos imemaitsvaid kohalikke roogi nautida,” on ka Charlene ramadaani ajal paastumise omaks võtnud.

“Kuna olen paras eksperimenteerija, siis olen jõudnud ära proovida kõiksugu molluskeid, kaameli- ning ka hobuseliha, teod ja konnajalad pole minu jaoks juba ammu võõrad. Siin on ühes Itaalia restoranis näiteks imemaitsvad jäneseliharavioolid.
Nii toorest kala kui ka liha söön palju, just Liibanoni köögis kasutatakse toorest liha väga palju, siis on veel need pisikesed linnud, Asafeerid, mida süüakse koos kontidega. Igasugu putukaid olen isegi proovinud, aga jah, pole eriline fänn. Austreid võin samuti lõputult sisse kulistada. Mida ma ei söö, on sealiha ja mitte kunagi ei prooviks ma mingeid roomajaid,” nendib Charlene, et toore liha ja kala, molluskite ning tigude vastu pole tal midagi, kuid sealiha ta oma taldrikul näha ei taha.

 

Karin Karu