Alaealiste komisjoni liige Tarmo Kruusimäe sai koolis peksa

2 kommentaari
Alaealiste komisjoni liige Tarmo Kruusimäe sai koolis peksa

Sel ajal, mil poliitik Tarmo Kruusimäe aka Kojamees koolis käis, oli kaklemine täiesti tavaline nähtus ning võitlus käis ausalt – maaslamajat ei löödud. Nooruses puutus Tarmo koolivägivallaga päris palju kokku! Viimased üheksa aastat on Tarmo aga olnud alaealiste komisjoni liige ja seitse aastat on ta töötanud ka Eesti Noorsootöö Keskuses. Buduaar rääkis Tarmoga koolivägivallast ja selle vastu võitlemisest lähemalt. 

Sel ajal, mil poliitik Tarmo Kruusimäe aka Kojamees koolis käis, oli kaklemine täiesti tavaline nähtus ning võitlus käis ausalt – maaslamajat ei löödud. Nooruses puutus Tarmo koolivägivallaga päris palju kokku! Viimased üheksa aastat on Tarmo aga olnud alaealiste komisjoni liige ja seitse aastat on ta töötanud ka Eesti Noorsootöö Keskuses. Buduaar rääkis Tarmoga koolivägivallast ja selle vastu võitlemisest lähemalt. 

Tarmo, kes osales ka saates “Tantsud tähtedega”, tunnistab, et ka teda kiusati kooliajal ning et rusikate käiku laskmises polnud midagi erilist. “Eks ma üritasin küll jamasid vältida, aga kui nägin, et kedagi teist rünnati, ronisin ikka vahele ja nii need kaklused alguse saidki. Mäletan selgelt ühte seika 5. klassist, mil kaks uut poissi tulid meile Kadriorust üle ja nad ei meeldinud minu klassivendadele. Too hetk käisin spordiklassis, ühesõnaga kui klassivennad Kadriorust tulnud kutte ründasid, siis ma astusin nende kaitseks välja ja suutsin vist üsna veenev olla, sest rohkem neid ei kiusatud. Teine ebameeldiv olukord tekkis siis, kui meie klassi tuli 3 aastat järjest istuma jäänud Feliks, kes muidu oli tubli spordipoiss. Tal tekkis pärast tunde oma endiste klassivendadega mingi jama, mis läks üle kakluseks – tegu oli minust kolm aastat vanemate kuttidega. Ja muidugi oli minul ka vaja kaklema minna – minu kaklus kestis hea 3 sekundit, sest üks kaheksandik haaras mul lihtsalt rinnust ja virutas mu teisele poole koridori otsa vastu seina nagu Montana märgi,” meenutab Tarmo.

Kui täna ei ole koolikaklustes enam mingeid reegleid, siis Tarmo nooruse ajal kehtis kirjutamata reegel – maaslamajat ei lööda. “Tol ajal oli kaklus aus – vehiti rusikatega või maadeldi nii kaua, kui õlad maas või veri ninast väljas. Kui ma nägin juba ette, et saan peksa, siis olin kaval ja lasin ennast pärast paari pauku siruli, sest maaslamajat ei löödud,” muigab Tarmo.

Kuidas aga koolivägivalda takistada? “Vanemad võiksid oma lastele leida piisavalt palju tegevust – erinevaid trenne, kus nad saavad end välja rabeleda. Siis ei teki neil vajadust klassivendadega norima minna. Maailmapildi muutmiseks sobivad lisaks kaunid kunstid. Ka meie politsei on silmapaistvalt head tööd teinud ja andnud selge sõnumi, et enam ei loe vanemate positsioon, vaid kõigile mõõdetakse ühe mõõdupuuga,” nendib Tarmo.

Tarmo tunnistab, et ta sekkub kaklustesse vahel isegi liiga kergekäeliselt, samas tõdeb mees, et meie seaduste järgi on karistatav ka see, kui kannatanud isik abitusse seisundisse jäetakse! “Tahaksin rõhutada kõigile neile, kes kaklusi ükskõikselt pealt vaatavad või lihtsalt uttu tõmbavad, et meie seaduste järgi on karistatav kannatanud abitusse seisukorda jätmine ja kuriteost mitte teatamine! Siin ei ole vaja rääkida nii-öelda üldinimlikust aspektist, et a’la oleme kõik head ja abivalmid, vaid sellest, et kui sa märkad füüsilist kiusamist ja ei sekku, võidakse sind samuti vedada kohtukulli ette,” rõhutab Tarmo.

Karin Karu