Angela Aak: kuidagi on see õmblemise soon minust mööda käinud

Angela Aak: kuidagi on see õmblemise soon minust mööda käinud

“Pean tunnistama, et olen põhiliselt valmisriiete ostja. Kuidagi on see õmblemise soon minust mööda käinud, seega pole eriti oskusi ja korralikku masinatki,” räägib Angela Aak Buduaarile kui uurime, kas ta eelistab osta valmisrõivaid, õmmelda neid ise või lasta kellegil endale õmmelda.

“Pean tunnistama, et olen põhiliselt valmisriiete ostja. Kuidagi on see õmblemise soon minust mööda käinud, seega pole eriti oskusi ja korralikku masinatki,” räägib Angela Aak Buduaarile kui uurime, kas ta eelistab osta valmisrõivaid, õmmelda neid ise või lasta kellegil endale õmmelda.

“Kõige selle asjaga on nii, et muidugi on vahel soov riietega teha midagi erilist, kuid ometi on see piirdunud pigem mingi asja ümberdisainimisega või lihtsalt lõikumisega,” räägib Angela.

Küll on aga lasknud särtsakas naine endale lavarõivaid õmmelda. “Õmmelda olen lasknud küll vahel mingeid spets asju, näiteks ka mõningaid lavariideid. Pean heast õmblejast ja tema oskustest väga lugu, rääkimata päris moedisaineritest. Minu meelest on nende töö ikkagi “kõrgem pilotaaz” ja eriti lahe on kui sinu maitse ühtib moelooja omaga.”

“Muidugi on see päris kallis ja palju seda omale lubada pole saanud,” lisab naine nukramal toonil. Ent Angelal on teised trumbid taskus! Nimelt on ta õppinud metallikunsti ning on selles päris osav ja loov! “Minu isetegemise projektid on olnud kantud soovist teha midagi erilist ja olen näiteks valmistanud metallist käevõrusid ja kaelaehteid. Mõned neist tulid päris ilusad ja olin enda üle isegi uhke. Olen kunagi lühikest aega olnud isegi metallikunstniku õpilane. Päris kunstnikuks saamiseks on tarvis rohkem annet ja enese seest tulevat vajadust seda luua,” ütleb ta tagasihoidlikult.


Angela Aak
Foto: Erakogu

“Muusikaga on ju täpselt samamoodi ja ilmselt on käbi mujale kukkunud,” naerab Angela. Kuid ise-tegija on ta suur ning meisterdamine pole talle sugugi võõras. “Veel olen oma “käekestega” valmistanud mõnegi lihtsama mööblieseme ja puuga mässamine on selline omamoodi soe ja tore tegevus. Magamistoa peeglilaud ja öökapi riiul on asjad, mis esimesena meenusid. Puhtpraktilistel kaalutlustel valmistasin ise mõned aastad tagasi stuudiomööbli, kuna sobivat polnud kusagilt osta ja selline valmiskujul tellituna maksaks minu jaoks väga suure raha. Mul tuli end selle valmistamiseks päris kõvasti kokku võtta aga tuli välja selline kena custom made mööbliese.”

Intervjuu algul arvas Angela, et on paras kobakäpp ning isemeisterdamisega puuduvad kogemused, ent nüüd selgus teisiti. Ettevõtlik naine ei karda haamrit kätte haarata ning ise julgelt asjakallale hakata. “Kogu seda juttu siin rääkides arvasin jutu alguses, et olen pigem kobakäpp. Ometi jutu lõpupoole hakkas tunduma, et olen enda üle isegi uhke ja võin omale pika paigi teha, et olen sellised vidinad suutnud valmis nikerdada.”

Aga kas Angela loeb ka käsitöö- või ehitusblogisid või ajakirju? “Blogidesse, DIY ja muudesse käsitööd puudutavatesse foorumitesse satun küll pigem juhuslikult. Vahel satun, aga ilmselt on see ajendatud pigem huvi ja ajapuudusestki. Riiete juurde tagasi tulles inspiratsiooniks vaatan vahel Voguet ja muud, päris käsitööajakirjad satuvad mulle kätte pigem juhuslikult. Nii et teisalt olen ikka nats kobakäpp.”

 

Autor: Helena-Reet Ennet