Ärinaine Helena Lõhmus: ainus, mille pärast aeg-ajalt hing pigistab, on mõte, kas laste ja perega oldud aeg on piisav

23 kommentaari
Ärinaine Helena Lõhmus: ainus, mille pärast aeg-ajalt hing pigistab, on mõte, kas laste ja perega oldud aeg on piisav

Helena Lõhmus (41) juhatab Eesti suurimat juuksurisalongiketti Salon+, mis on ühtlasi ka tema pereäri. Just seetõttu mõistab abikaasa Erkki, kes on Helena otsene ülemus, kui naisel on tööl kiired ajad. Helena esimese suurem isiklik äri oli ajakirja Avenüü loomine, seejärel töötas naine neli aastat Radiolinja suhtekorraldajana, kust edasi viis tee pereäri Salon+ juhiks.

Helena Lõhmus (41) juhatab Eesti suurimat juuksurisalongiketti Salon+, mis on ühtlasi ka tema pereäri. Just seetõttu mõistab abikaasa Erkki, kes on Helena otsene ülemus, kui naisel on tööl kiired ajad. Helena esimese suurem isiklik äri oli ajakirja Avenüü loomine, seejärel töötas naine neli aastat Radiolinja suhtekorraldajana, kust edasi viis tee pereäri Salon+ juhiks. “Piisas vaid pooleteiseminutilisest juhuslikust arutelust abikaasaga, kui ta ütles, eks tule ja tee siis ise teoks oma ideed, millest sa räägid,“ räägib Helena Buduaarile. “Nüüd ma siin olen. Viimased viis aastat.“ Tegus naine tunnistab, et äris käib õppimine iga päev: “Alles nädal tagasi sain järjekordse õppetunni teemal usaldus ja delegeerimine.“

Kaua oled praeguse karjääri nimel tööd teinud ja milline on see karjäär olnud?
Ühest küljest ei ole ma kunagi planeerinud oma karjääri stiilis, et kui ajakiri Avenüü on tööle hakanud, siis hakkan mobiilsidefirmas suhtekorraldajaks ja seejärel lähen isiklikku pereärisse salongiketti juhtima. Väga palju on minu karjääris rolli mänginud juhused, hetkeideed, millel on sügavam isiklik taust, kuklatunne. Salon+ salongiketi puhul on tegemist 16-aastase ajalooga perefirmaga, mille käekäiku olen kõrvalt jälginud algusest peale. Seega mõjutab aeg ja lähedus suhet tööga kindlasti olulisel määral.
Absoluutselt iga ametikoht on järgmisele ametile midagi olulist ja õpetlikku andnud. Kui ma poleks olnud käruvabriku sekretär, poleks ma ilmselt suurt midagi teadnud asjaajamise ja raamatupidamise põhitõdedest. Esimene isiklik äri, ajakiri Avenüü (alates 1992. aastast) andis aga vundamendi personali, ärijuhtimise, reklaami ja turunduse vallas. Kui olin kõigest natuke maigu suhu saanud, otsustasin oma teadmisi kinnitada Tartu Ülikooli magistrantuuris. See omakorda andis tõuke uuteks väljakutseteks. Neli aastat PR-tööd mobiilsides andis ettekujutuse rahvusvahelise ja suurfirma mastaapidest ja mängumaadest. Ma ei oleks täna nende teadmiste ja oskustega, kui ma poleks saanud need neli aastat PR-tööd teha tollases Radiolinjas. Meeletu õppimise ja arenemise periood.

Mis sind on aidanud kõigis neis erinevates rollides?
Sekretärina töötades sain edasiseks arenguks hea juhtmõtte ülemuselt – pole lahendamatuid probleeme, on vaid saamatud inimesed. Radiolinja aegadest teise juhtküsimuse – kas ME ei saa hakkama? Kusjuures “meie“ vastutus ja küsimuse rõhk lasub siiski probleemi eeldatava lahendaja õlul. Sellest lähtudes olen õppinud, et ka kõige segasemana näiva olukorra jaoks on lahendus, see tuleb vaid rahulikult, kaalutledes ja mõistlikult tegutsedes leida.
Olen õppinud oma eelmiste juhtide parimaid juhtimisvõtteid kasutama ja alles nüüd saan aru nende toimivusest. Seega, kogu senine töö ja karjäär on olnud üheks suureks õppimise perioodiks. Ja see õppimine kestab õnneks ikka veel. Alles nädal tagasi sain järjekordse õppetunni teemal usaldus ja delegeerimine, mis aitab mul tulevikus ilmselt paljusid olukordi paremini lahendada.

Milles sinu töö seisneb?
Suures plaanis on minu töö Salon+ salongiketi tegevuse juhtimine Eestis. Meil on nüüdseks 17 salongi üle Eesti, kohe on lisandumas veel kaks. See tähendab 60 protsenti ajast personalijuhtimise küsimusi, 30 protsenti turundustegevust ja ülejäänud kümme protsenti igapäevaseid asjatoimetusi. Hea meelega teen töiseid päevi salongides, et olla kursis meie klientide vajaduste ja käitumisega. Üks päev salongis annab mulle mitu korda rohkem infot kui mis tahes aruanded ja statistika. Hea on klientidega ise suhelda, proovida kõiki teenindusvõtteid, mida olen soovitanud salongides kasutada. See annab ka kõige parema tagasiside ühe või teise idee toimivuse kohta.
Kontoris teen need toimetused, millele mujal on raske keskenduda või mis nõuab kontori tiimiga meeskonnatööd.

Milline näeb välja sinu tavaline (töö)päev?
Jagan oma aega suve- ja talveajaks, lähtuvalt pere vajadustest. Suvel, kui suurem tütar Anette koolist puhkab ja lasteaed pesamuna Marie jaoks kinni on, oleme ka meie abikaasa Erkkiga (minu otsene juht ja ülemus) suverežiimil. See tähendab suuremat tähelepanu lastele, aga samas sageli hiliste õhtutundideni venivaid tööpäevi. Talvine režiim on aga lasteaia lahtioleku aegadest ja koolipäeva pikkusest sõltuv. Hommikutesse proovin mahutada ka treeningud, siis tunnid kontoris, salongides. Kui tarvis, näpistan õhtutundidest töisteks tegemisteks lisa. Hea on see, et abikaasa teab ja mõistab kiirete aegade olulisi tegevusi, mida ei saa edasi lükata. Siis teeme kokkulepped, kes toimetab koduseid asju, kes jääb kinni arvutisse.

(Ka nendele küsimustele vastab Helena pühapäeva hilisõhtul kell 00.30, kui pesu on triigitud, aias rohitud, õhtusöök söödud. Ja väikese Marie pani magama issi Erkki. – toimetus)

Mis tööst unistasid kooli ajal?
Olen oma lapsepõlvesoovidega pärit klassikast, tahtsin saada müüjaks või arstiks. Seda viimast eelkõige vanemate ametist lähtuvalt. Omamoodi lummav, salapärane ja väljakutseid pakkuv tundus arstiks olemine. Kuna aga keemia ei kuulunud keskkoolis minu lemmikainete hulka ja ka ema-isa oskasid värvikalt arstiameti varjukülgi selgitada, jäi see valik tegemata. Eks ma nüüd omal moel arst ja müüja ju tegelikult olengi, müün teenuseid ja tooteid, nõuan kvaliteeti ja korda. Samas tunnen end Salon+ töötajate seas sageli perearstina, kui pean kursis olema ligi 200 töötaja vajaduste ja soovidega, rõõmude ja muredega. Aga (ärilisi) diagnoose ei pane. Need lasen töötajal endal sümptomite järgi ära tunda.

Kas sinu tasu on vastutusele ja töömahule vääriline?
Hea tasu töö eest on vaimses mõttes tasakaal tehtu ja saavutatu vahel. Rahas – olen sageli ka kolleegidele öelnud, et iga liigutust ei saa rahasse panna. Kui sa oled kompetentne, teed oma tööd suure pühendumuse ja innuga, siis on tööandjal rõõm ja võimalus mõistlikult head tasu maksta. Kuna Salon+ on meie perefirma, siis vaatan mina ka teise pilguga sõnale “palk“.

Millised sinu isikuomadused on aidanud sul edukat karjääri teha?
Ilmselt sihikindlus millegi elluviimiseks on aidanud. Soov teha kõike korralikult, olen nõudlik nii iseenda kui teiste suhtes. Seda vist nimetatakse ka pedantsuseks. Järjekindlus teha asju õigesti + valmisolek õppida hetkeolukordadest + pidev arenemise võimalus = edu ja rahulolu minu tegemistes. Pidev õppimine ja areng on ka see, mida kõige rohkem hindame Salon+ töötajate juures. Teisisõnu, Salon+ salongiketis ei püsi pikalt inimesed, kes ei hinda arengut ja koolitusvõimalusi.

Millest oled pidanud loobuma eduka karjääri nimel?
Kuna minu sihiks pole kunagi olnud karjäär, vaid pigem millegi saavutamine, siis loobumised pole olnud valusad. Küsimus on valikute tegemises. Ainus, mille pärast aeg-ajalt hing pigistab, on mõte, kas laste ja perega oldud aeg on olnud piisav. Sest suureks saades ei täna lapsed sind mitte edukate projektide eest, vaid pigem koos oldud aja eest.

Mis on sulle tähtsam kui töö? Mille nimel oleksid nõus kohe täna oma tööst ja karjäärist loobuma?
Pere ja lähedased.

Millised on need ülesanded, mida sa firmajuhi töö juures ei naudi?
Rasked on hetked, kus mõtled, kas tõesti olen ma selle probleemi või ülesande lahendamiseks üksi. Aga kui tulemus käes, on naudinguhetk seda suurem. Siis saan ju pärja vaid endale pähe panna.

Kas majanduskriis on sinu elu keerulisemaks teinud? Mis on muutunud?
Majanduskriis on hea väljakutse äri arendamiseks. Hea uudis on see, et juuksed kasvad ka majanduskriisi ajal ja pead on ka vaja pesta. Salon+ ülesanne ja väljakutse on pakkuda klientidele usaldusväärset teenust ja konsultatsiooni, et kliendi vajadused saaks õige lahenduse. Kui kriis tekitab stressi, siis üheks stressi maandamise allikaks on soov muutuste ja vahelduse järele. Õnneks juuksehooldus, juuksuri juures käimine ja sealne emotsionaalne lõõgastumine on selleks ideaalne võimalus.

Kui sul on palju tööd, siis mille arvelt leiad selle lisaaja? Perekond? Hobid? Uneaeg?
Kokkuleppel ja mõistlikul arusaamisel põhinev vargus hobide ja uneaja arvelt.

Kui peaksid välja tooma oma karjääri suurima saavutuse, siis mis see oleks?
Ilmselt on suurim saavutus minu jaoks see, kuhu ma tänaseks jõudnud olen. Üldisemas plaanis on mul hea meel, et Salon+ on Eestis tuntud kaubamärk. Olen rahul oma valikutega ja tänulik kogemuste eest, mida senised ametid mulle pakkunud on.

Aga milline on olnud suurim ebaõnnestumine või  parim õppetund?
Õppetunde annab iga päev, aga eredamad hetked õppetundidest seostuvad märksõnadega: kui sa arvad, et kõik töötab suurepäraselt, siis on õige aeg kontrollida asjade suurepärast toimivust; küsi vajadusel nõu teistelt, aga usalda ennast, sest siis on, keda ebaõnnestumiste korral süüdistada; tagasilöök tuleb kõige ootamatumast kohast.

Kus näed end 20 aasta pärast?
Loodan, et 20 aasta pärast ma pigem naudin olukorda, mitte ei loo endale uusi väljakutseid. Siis on minu kord aidata neid, kes mind aitasid või mõistsid siis, kui mina avastasin uusi teid ja väljakutseid.

Kellega pead nõu, kui pead langetama suuri tööalaseid otsuseid?
Nendega, kes selles vallas mulle eeskujuks või heaks nõuandjaks on. Õnneks ümbritseb mind väga hea ja usaldusväärne meeskond kontoris ja salongides. Koolitustiim, salongide juhatajad. Kodus saan alati nõu ja abi, sest ülemus on ju sama õhtusöögi ajal laua taga.

Millal viimati kellegi vallandasid ja mis põhjusel?
Mul on suhteliselt hea roll, tööle värbamise ajal olen mina otsustaja, vallandmiste puhul on vahetu lüli siiski salongi juhataja. Annan nõu vajadusel, kas või kuidas vormistada lepingu lõpetamist. Vaidlemist ei vaja olukorrad, kus töötaja kuritarvitab usaldust, ei ilmu tööle, varastab, ei soovi pakkuda teenindust sellisel tasemel nagu näeb ette Salon+ kodukord. Kui olen ise pidanud vallandama, olen reeglina saanud hakkama “poolte kokkuleppel“ lahkuminekuga.

Kas teiste ülemus on raske olla?
Ma ei räägiks ülemuseks olemisest, pigem partnerlusest. Kui sa suhtud kaastöötajatesse kui partneritesse, on meeskonnatöö oluliselt parem ja ladusam kui ülemus-alluv suhetes.

Kui mingil põhjusel ei saaks sa enam seda tööd teha, siis mis sinust saaks? Millega tahaksid tegeleda?
Loodan, et siis pakub elu uue väljakutse või võimaluse, mida praegu ei oska veel ette näha. Kui uskuda senist kuklatunnet (vt artikli alguses), siis teen veel mõnda aega kindlasti sama tööd, mida praegu.
Millega ma tahaksin tegelda, kui ma ei peaks olema tööl? Loomulikult ma reisiksin, palju ja kaugele.

 

Buduaar Shopping