Avastamata talent muusika-maailmas Ardi Kaljuvee: “Loon muusikat hingega”

Avastamata talent muusika-maailmas Ardi Kaljuvee: “Loon muusikat hingega”

Ardi Kaljuvee on 29aastane Põlvast pärit noormees, kes pole küll kunagi klaverit õppinud, kuid oskab seda siiski uskumatult hästi mängida. Tuntud fotograafi Ardo Kaljuvee vend Ardi ütleb ise, et niivõrd suur huvi muusika vastu on tal siiamaani just sellepärast, et ta on iseõppija ning pole vastu tahtmist kunagi klaverit mängima pidanud. Hiljuti valmis Ardil koostöös lauljatar Helen Adamsoniga kaunis ballaad “Me maailm on leekides”, lugu, mida paari päevaga on youtube’is üle 60 000 korra vaadatud. Buduaar rääkis Ardiga tema tulevikuplaanidest muusikamaailmas lähemalt.
 

Ardi Kaljuvee on 29aastane Põlvast pärit noormees, kes pole küll kunagi klaverit õppinud, kuid oskab seda siiski uskumatult hästi mängida. Tuntud fotograafi Ardo Kaljuvee vend Ardi ütleb ise, et niivõrd suur huvi muusika vastu on tal siiamaani just sellepärast, et ta on iseõppija ning pole vastu tahtmist kunagi klaverit mängima pidanud. Hiljuti valmis Ardil koostöös lauljatar Helen Adamsoniga kaunis ballaad “Me maailm on leekides”, lugu, mida paari päevaga on youtube’is üle 60 000 korra vaadatud. Buduaar rääkis Ardiga tema tulevikuplaanidest muusikamaailmas lähemalt.

Järgmisel aastal oma 30. juubelit tähistav Ardi Tallinnasse elama ei kipu, talvel elab andekas klaverimängija Tartus, suviti aga kaunite Võrumaa metsade vahel. Muusika on Ardit ümbritsenud lapsepõlvest saadik.

“Muusika vastu olen alati suurt huvi tundnud. Erinevad pillid olid kodus olemas maast-madalast. Esimesed mälestused pillimängust pärinevad vanavanematelt. Nimelt mängis vanaema kannelt. Emal oli akordion, mida sai ka klaverina kasutatud, kui keegi teiselt poolt lõõtsa tõmbas. Mida aeg edasi, seda moodsamaks pillid läksid muidugi. Sugulased kinkisid pianiino “Riga” ja sai veel proovitud ka elektroonilist nõukaaegset süntesaatorit “Pille”. Esimene arvestatav pill tekkis koju siis, kui olin 12aastane. Sealt edasi sai koolis bändi tehtud ja aastate jooksul hulga lugusid klaveril välja mõeldud,” räägib Ardi, kuidas kõik alguse sai. 

Tänaseks on mitmed kooliajal tehtud lood küll ununenud, kuid see-eest on asemele tulnud uut ja veelgi paremat muusikat. “Kuna mul muusikalist haridust ei ole ja nooti ma ei tunne, siis ongi paljud kooliajal tehtud lood ununenud. Olen iseõppija ja arvan, et just tänu sellele on mul klaverimängu vastu huvi säilinud – ma ei ole kunagi pidanud klaverit mängima/harjutama vastu tahtmist. Mängin ikka vaid siis, kui tunne on õige. Tegelikult mängin klaverit enamasti siis, kui keegi ei kuule, äärmisel juhul saab viisijuppe kuulda minu elukaaslane. Tänan teda ülima kannatlikkuse eest,” naerab Ardi.

Kui õige tunne peale tuleb, leiab Ardi ikka hetke, et saadud uus inspiratsioon töösse rakendada. “Klaverimäng on minu jaoks meeldiv vaheldus igapäevastest toimetustest, see on parim pingete maandaja. Tihti võtan keset tööpäeva aega, et mõned lood mängida või mõnda uut viisi edasi arendada.”

Esimene tõsisem muusikaalane koostöö lauljatar Helen Adamsoniga sujus Ardi sõnul suurepäraselt ja kindlasti ei jää see viimaseks. Lisaks on olnud läbirääkimisi ka mitmete teiste tuntud Eesti lauljatega. Heleniga koostöös valminud “Me maailm on leekides” on esimene tõsisem muusikaalane katsetus, mille loomine pakkus põnevust ja uudsust. Heleniga koostöö kindlasti jätkub ja tulevikus on oodata ehk veidike rütmikamat lugu, mis oma olemuselt jääb siiski naturaalseks. Juttu on olnud ka teiste tuntud lauljatega, kuid täpsemalt veel praegu ei räägiks. Olen kindel, et suudan kuulajaid ka tulevikus ilusate viisidega üllatada!”

Suurtes kogustes muusikat Ardi tootma hakata ei taha, olulisem on lugude omapära. “Ei saa tõesti öelda jah, et ma väga “tootlik” helilooja oleksin, sest loon ja mängin vaid neid lugusid, mida on klaveril huvitav mängida.”

Nii Ardi kui ka tema fotograafist vend Ardo Kaljuvee on mõlemad alati olnud väga loomingulised inimesed, kuid seda, et Ardo ühel päeval fotograafiast oma põhitöö teeb, Ardi ei osanud arvata. “Arvan, et meie loomingulisus pärineb vanematelt, vanavanematelt, kodust ja keskkonnast, kus üles kasvasime. Mul on väga hea meel, et Ardo on suutnud ühendada töö ja hobi. Kunagi umbes 10-15 aastat tagasi oleksin pigem arvanud, et ta jätkab tööd raadios või mõnes muusikaga lähedalt seotud ametis. Eks siis vanaema poolt temasse süstitud huvi fotograafia vastu sai võitu ja see on super,” rõõmustab Ardi, et ka tema vend tegeleb sellega, mis talle hingeliselt kõige lähedasem on.

Kuid millist muusikat armastab Ardi ise kuulata? “See on küll väga tavapärane vastus, aga kuulan tõesti igasugust muusikat, kuid väldin kommertsi. Minu auto CD-boksist võib leida rocki, drum’n’bassi, ballaade ja klubimuusikat. Loomulikult naudin klaveril esitatud instrumentaalpalasid.” 

Kui paljudel meist on mõni kindel iidol või eeskuju, siis Ardil neid pole. “Mul ei ole eeskujusid, iidoleid, kuid hindan väga kõiki, kes teevad midagi hingega ja annavad endast parima ja seda igas valdkonnas.”

Karin Karu