Breth Tootsi: Kleidi rikkumist Miss Globe Internationali lava taga ei toimunud

16 kommentaari

Buduaar.ee lugejaskonda on alati huvitanud ilusad ja andekad näitsikud. Ühe neist oleme nüüd kinni püüdnud ja taaskord teie ette toonud. Breth Tootsi on kaunis miss, kes võitis Albaanias toimunud Miss Globe’i valimistel I printsessi tiitli. Uurisime kaunitarilt, kuidas tal see õnnestus ja mida ta tänu võidule tulevikult ootab.

Buduaar.ee lugejaskonda on alati huvitanud ilusad ja andekad näitsikud. Ühe neist oleme nüüd kinni püüdnud ja taaskord teie ette toonud. Breth Tootsi on kaunis miss, kes võitis Albaanias toimunud Miss Globe’i valimistel I printsessi tiitli. Uurisime kaunitarilt, kuidas tal see õnnestus ja mida ta tänu võidule tulevikult ootab.

TÄHTKUJU: Neitsi
HARIDUS: Õpib Tallinna Ühisgümnaasiumi 11a klassis
HOBID: Viimased 9 aastat kergejõustik, töötan konsultandina, samuti tegelen modellinduse ja nüüd ka missindusega.

Miks otsustasid sellisest konkursist osa võtta?
Aastal 2006 võttis ka minu õde osa sellisest konkursist. Juba siis tundus see ka minu jaoks väga huvitav, kuid olin tol ajal veel liiga noor, et ise osa võtta. Õe tegemisi kõrvalt jälgides ja talle kaasa elades otsustasin juba siis, et kunagi soovin ka ise osa võtta. Konkurss köitis mu meeli, kuna see on väga suur enese proovile panemine ning omamoodi väljakutse. Samuti kuuldes õelt kõike sellega kaasnenud positiivseid emotsioone ja nähes seda, mille võrra ta arenenum oli, ei tekkinud enam kahtlustki. Õde on käinud ka Hiinas ja Venemaal võistlustel, ta sai sealt unustamatu kogemuse. Tuleb tõdeda, et algselt ma küll arvasin, et võistluskarusselli asun veidi vanemana, kuid sõprade ja pere toetamisel olin selleks juba nüüd valmis.

Millise kogemuse sulle selline võistlus andis?
Pärast Eestis toimunud võistlust tundsin, et olen nüüd veel julgem ja see oli justkui ettevalmistus eelseisvaks võistluseks. Ettevalmistuse all mõtlen pidevat naeratamist, ootamist, seismist ja kõike muud võistlusega kaasnevat. Kindlasti oli see ka minu jaoks uus kogemus, mille käigus tutvusin ka uute väga huvitavate inimestega. Kuid tegelikult sain alles Albaanias aru, kui õnnelik ma tegelikult olen, et võitsin Eestis toimunud võistluse, sest see, mida andis mulle Miss Globe International, on lihtsalt suurepärane. Hoida meie sini-must-valget lippu rahvusvahelisel võistlusel on uskumatult hea tunne. Pärast seda võistlust olen hakanud väärtustama oma kodumaad ja ka ise enda elu veelgi enam. Sellisel võistlusel sain ma justkui täiskasvanumaks ning probleemid ja asjad, mis enne tundusid nii rasked või lahendamatud, ei tundugi enam nii hullud. Kindlasti avardas see ka minu silmaring ning arenes inglise keele oskus. Ja kõigi nende siiraste ja suure südamega inimeste lähedusega seoses, olen nüüd ka ise veelgi elurõõmsam ja abivalmim ning võib-olla muutub ajapikku ka Eesti inimene soojemaks ja sõbralikumaks.

Mis sa arvad, kas Eestis tuleks rohkem selliseid üritusi korraldada?

Tegelikult ma arvan, et ei ole. Minu arvates on Raivo Kiisleri korraldatud võistlus väga tasemel ning kõik, kes sooviksid missindusega tegelda, peaksid just sellest konkursist osa võtma. Veelgi enam, kuna see aasta oli eelvoorus väga vähe tüdrukuid, peaks see tõlgendama, et huvi ei ole väga suur. Kindlasti ei saaks öelda, et Eestis vähe ilusaid tüdrukuid oleks, vaid võib-olla jääb asi julguse taha või lihtsalt kardetakse sellega kaasnevat kriitikat. Kuid kriitika koha pealt ütleksin, et sellega seonduvalt olen mina õppinud veel enam inimeste positiivset vastukaja hindama ning see on väga südantsoojendav. Kindlasti soovitan Eesti neidudel võitu saada oma hirmudest ja kindlasti osa võtta. Võitjaks ostutute te igal juhul, kas ühel või teisel moel.

Mis toimub sellisel suurel üritusel lava taga?
Meil oli seal üsna palju sagimist. Kellel kadus king, kellel lint jne. Lihtsalt meid hoiatati, et meil on väga vähe aega ja tuleb kiirustada, kuid tegelikult oleks olnud aega piisavalt, et rahulikult oma asjad ära panna ja uued võtta. See, mis toimus pärast 12 finalisti väljakuulutamist, jäi minul nägemata, kuna pidin ise uuesti lavale minema. Kuid hiljem kuulsin, et pisaraid ja pettumust oli üsna palju olnud. Osad tüdrukud olid liiga enesekindlad juba enne võistlust ja pärast nad loomulikult ei suutnud oma kõrvu uskuda, kui nende riiki ei nimetatud isegi finalistide sekka.
Kuid kui pead silmas kellegi kleidi rikkumist vms, siis seda meil ei toimunud. Valdavalt oli sõbralik õhkkond, aidatati isegi kleidilukku üksteisel kinni tõmmata ja kadunud kinga otsida. Pärast võistlust oli tunda veidi enam pingeid, mida tekitasid pettunud tüdrukud. Kuid siiski jäid enamus tüdrukud sama rõõmsameelseteks ja lõbusateks, nagu nad olid kõik see aeg olnud.

Kas jalg värises ka, kui pidid sellisel suurel üritusel Eestit esindama?

Ka enesele üllatuseks olin täiesti rahulik ja jalavärisemise mõte ei tulnud pähegi. Üldiselt püüti korraldajate poolt luua selline õhkkond, et pingeid ei tekiks ja tüdrukud oleksid võimalikult rahulikud. Minu eesmärk lavale minnes oli esindada oma kodumaad nii hästi, kui ma seda suudan ja nautida laval olemist. Sel hetkel ma ei mõelnud sellele, et kui väga ma sooviksin finalistide seas olla vms. Kasuks tuli kindlasti ka see, et olen varem modellindusega tegelenud ning laval olek ei ole minu jaoks enam võõras.

Mis on sellise konkursi juures kõige raskem?

Ma arvan, et enamus tüdrukud nõustuksid minuga, kui väidan, et lavaproovid. Need on lihtsalt väga aeganõudvad, kuna tüdrukuid on palju ning osadel kulub koreograafia omandamiseks natukene rohkem aega kui teistel. Samuti tehakse üsna tihti muudatusi ning siis peab kõigega jälle otsast peale alustama. Meil tuli näiteks Venetsueela tüdruk alles siis, kui me olime kahe vooru koreograafia juba paika pannud. Kuid siis pidime jällegi tema pärast kõik ümber tegema. Ei ole see nii lihtne midagi, kui arvatakse, peab lihtsalt piisavalt kannatust ja jaksu olema!

Keda sa pead enda kõige suuremateks toetajateks?
Loomulikult minu alati toetav ema ja õde, kes oli selle ise juba läbi teinud. Samuti ka minu kallid sõbrad, tuttavad ja teised pöidlahoidjad, kellelt on nii palju heakskiitvaid sõnu tulnud ning kes kogu hingest mulle kaasa on elanud meie kodumaa erinevatest paikadest. Enne finaalvõistlust tuli mitu väga armsat sõnumit, pärast mida ma tundsin, et nüüd on mul veel enam jõudu edasi minna. Tänu avaldaksin ma kogu Eesti rahvale, kelle kaasabil saavutasin ma Miss Globe Estonia 2008 võidu. Suurimad tänud ka ilusalongile Ilu Võlu, kelle rõõmsameelne kollektiiv aitas mul Albaanias särada. Kindlasti ei saa mainimata jätta Raivo Kiislerit, kes on andnud nii paljudele tüdrukutele võimaluse rahvusvahelistelt võistlustelt osa võtta ja kindlasti avaldaksin ka tänu temapoolsete õpetussõnade eest, mis on osa hea tulemuse saavutamisel.

 

Leemet Prits

Buduaar.ee Tegevtoimetaja