Chris Waitt – mees, keda jäeti maha vähemalt 30 korda

Homme esilinastub Inglismaal üks eriline film Inglise poissmehest Chris Waittist. Laisk eluviis, vähe raha, palju ebaõnnestunud suhteid, arvutimängud ja õllepudeli kaisus jalgpalli vahtimine - selline oli Chris Waitti elu viimased 20 aastat. Kõige masendavam kogu selle loo juures on see, et 32. eluaastaks oli poissmehest Chris kogunud vähemalt 30 lahkuminekut erinevatelt tüdrukutelt. Chrisi probleem ei olnud mitte naiste leidmine, vaid nendega suhte säilitamine.

Olles juba 3 aastat masenduses ja üllatunud, miks viimane suhe läbi sai, otsustas Chris oma kirjule suhteminevikule valgust anda, mõttetutesse päevadesse sisu tuua ja välja selgitada, miks kõik naised ta alati maha jätavad. Kui sa oled Inglismaa kõige mahajäetum mees, siis tuleb sellest ju mingit kasu saada. Boheemlasest Chris palkas oma sõbra kaamerameheks ning otsustas külastada kõiki oma ekssõbrannasid, kellega ta alates 11ndast eluaastast kohtamas käinud oli ja kes kõik erandlitult ta maha jätnud olid. Chris otsustas kolm kärbest ühe hoobiga püüda- ta sai endale üleöö töö ( näitlejana ja filmi direktorina), müüs oma masendava eluloo filmikompaniile suure raha eest maha ning õppis oma minevikust, et enam mitte vigu korrata. Filmis külastab Chris oma ekse kronoloogilises järjekorras. Tõde, mida naised ta kohta rääkisid, oli sedavõrd valus, et mees plaanis mitu korda filmitegemist pooleli jätta. "Kahjuks ei olnud see võimalik, sest filmikompaniiga oli sõlmitud leping", tõdeb Chris, kes sai oma eksidelt teada, et ta ei võtnud suhteid piisava tõsidusega, hilines alati igale poole vähemalt 2 tundi ning tegi nalja naiste kaaluprobleemide ja välimuse üle ( pidades ise seda heaks huumoriks). Enamus naisi nentisid, et nad ei saanud kunagi Chrisiga orgasmi, tüüp oli voodis lihtsalt masendav ja lisaks kõigele ka uskumatult räpakas. Chrisi nooruspõlve armastus Down, kellele ta ka süütuse kaotas 17aastaselt, ütles, et jättis Chrisi maha, kuna see jõi end ühes pulmas totaalselt purju ja üritas ta ema suudelda. Kaks eksi ( üks nendest töötas psühhiaatriahaiglas) kinnitasid, et Chris on mentaalselt ebastabiilne. Filmi tehes külastas Chris viimasena Vickyt, oma viimast ja tõelist armastust. Ja see ei olnud mehele kuigi hea kogemus, sest külla jõudes tabas Chrisi üllatus- Vicky ootas uuelt mehelt beebit. Mis kõige masendavam, uus mees meenutas Chrisile teda ennast. Vickyt tagasi võita polnud enam mõtet, küll aga oli Chris neli nädalat täielikus masenduses ja soovis filmitegemist lõpetada. "Tõde on valus, aga kuulmist väärt", tunnistab Chris.

Chrisi elu on nüüd muutunud, filmitegemise ajal kohtas ta Alexit, kellega nad juba aasta koos on olnud ja loodetavasti on mees on suhteminevikust sedavõrd õppinud, et oskab uut naist paremini kohelda. “ Üle mitme aasta tähistasin ma seekord isegi sõbrapäeva”, kirjutab Chris ajakirjas Garzia. “ Vaatamata kõigile nendele kogemustele, mis ma saanud olen, ja analüüsile, mis ma filmi tehes tegin, ei saa ma ikka aru, mida naised tahavad”, ütleb Chris. “Küll aga tean ma nüüd seda, mida mehed valesti teevad. Ma usun, et sarnaselt minuga kardavad enamus mehi suureks saada ja peidavad end poisikeselike tegude taha. Kui poleks sotsiaalset survet naisevõtmisele ja nn. bioloogilise kella tiksumisele, siis ei seoks enamus mehi end kunagi kohustustega”, arvab Chris. “ Ma jäin ilma Vickyst, sest ma ei andnud endale aru, kui väga ma seda vajasin, kuni oli juba hilja. Peale meie lahkuminekut mõtlesin ma 3 aastat, mis oleks võinud olla, kui oleks teisiti läinud, selleasemel, et mida ette võtta või kasvõi uut suhel alustada. Ma usun, et nüüd ma tean, mida ma tegin valesti ja kuidas mitte vigu korrata Alexiga”.

Me kõik ei ela küll Chrisi elu sarnast elu, ning tõenäoliselt ei ole meie hulgas ühtegi sellist, kes suudaks või tahaks oma õnnetu eraelu rahaks muuta. Aga äkki peaks me kõik enesearengu huvides läbi tegema Chrisi rännaku küsides enda kohta arvamust inimestelt, kes meid mingil põhjusel oma elust välja on jätnud. Sest tegelikult on ju viga peaaegu alati (ka) meis endis.

Vaata filmi treilerit: